Šoti keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Šoti keelt on peetud [[Šotimaa]]l kõneldavaks [[inglise keel]]e variandiks, kuid ta erineb märkimisväärselt [[šoti inglise keel]]est, mida õpetatakse ka koolis. Seda on peetud ka eraldiseisvaks germaani keeleks, nagu [[rootsi keel]] on eraldiseisev [[taani keel]]est. |
Šoti keelt on peetud [[Šotimaa]]l kõneldavaks [[inglise keel]]e variandiks, kuid ta erineb märkimisväärselt [[šoti inglise keel]]est, mida õpetatakse ka koolis. Seda on peetud ka eraldiseisvaks germaani keeleks, nagu [[rootsi keel]] on eraldiseisev [[taani keel]]est. |
||
[[1707]]. |
[[1707]]. aasta ühinemisaktiga, millega [[Šotimaa]] liitus [[Inglismaa]]ga, peeti šoti keelt [[inglise keel]]est eraldiseisvaks keeleks. |
||
Kuulsaim šotikeelne kirjanik on [[Robert Burns]]. |
Kuulsaim šotikeelne kirjanik on [[Robert Burns]]. |
||
Redaktsioon: 6. detsember 2006, kell 23:19
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
Šoti keel on läänegermaani keelte hulka kuuluv keel, inglise keele lähisugulaskeel.
Seda kõneldakse Šotimaal ning osalt ka Põhja-Iirimaal ja Iirimaal. Šoti keelt kõneleb kokku üle 1,5 miljoni inimest.
Šoti keelt on peetud Šotimaal kõneldavaks inglise keele variandiks, kuid ta erineb märkimisväärselt šoti inglise keelest, mida õpetatakse ka koolis. Seda on peetud ka eraldiseisvaks germaani keeleks, nagu rootsi keel on eraldiseisev taani keelest.
1707. aasta ühinemisaktiga, millega Šotimaa liitus Inglismaaga, peeti šoti keelt inglise keelest eraldiseisvaks keeleks.
Kuulsaim šotikeelne kirjanik on Robert Burns.