Anne Lange: erinevus redaktsioonide vahel
P ETISe id on Vikiandmetes |
|||
2. rida: | 2. rida: | ||
==Haridustee== |
==Haridustee== |
||
Anne Lange lõpetas 1977. aastal [[Tallinna 28. 8-klassiline kool]]i ning 1980. aastal [[Tallinna 7. keskkool]]i.<ref name="ETIS">{{ETIS |
Anne Lange lõpetas 1977. aastal [[Tallinna 28. 8-klassiline kool]]i ning 1980. aastal [[Tallinna 7. keskkool]]i.<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Samal aastal astus ta [[Tartu Ülikool]]i, mille lõpetas 1985.<ref name="ETIS" /> Aastail 2003–2007 oli ta doktorantuuris Tallinna Ülikoolis ning kaitses 2007. aastal sealsamas doktoriväitekirja teemal "The poetics of translation of Ants Oras" (juhendaja [[Tiina Aunin]]).<ref name="ETIS" /> |
||
==Töökäik== |
==Töökäik== |
||
48. rida: | 48. rida: | ||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
*{{ETIS |
*{{ETIS}} |
||
{{JÄRJESTA:Lange, Anne}} |
{{JÄRJESTA:Lange, Anne}} |
Redaktsioon: 10. august 2016, kell 22:03
Anne Lange (aastatel 1988–1996 Anne Allpere[1]; sündinud 16. juulil 1962) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja tõlketeadlane, Tallinna Ülikooli tõlketeooria dotsent.
Haridustee
Anne Lange lõpetas 1977. aastal Tallinna 28. 8-klassiline kooli ning 1980. aastal Tallinna 7. keskkooli.[2] Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli, mille lõpetas 1985.[2] Aastail 2003–2007 oli ta doktorantuuris Tallinna Ülikoolis ning kaitses 2007. aastal sealsamas doktoriväitekirja teemal "The poetics of translation of Ants Oras" (juhendaja Tiina Aunin).[2]
Töökäik
Anne Lange on töötanud tõlkijana Eesti Keele Instituudis (1985–1990), Eesti Arhiiviametis (1990–1992) ning Eesti Draamateatris (1996–2002).[2] Lisaks sellele on ta olnud Tallinna 44. keskkooli õpetaja (1992–1994), Eesti Telefoni sekretär (1994–1995) ning Vabariigi Presidendi Kantselei konsultant (1995–1996).[2]
2001–2005 töötas Lange Tallinna Pedagoogikaülikoolis lektorina, 2006–2008 Eesti Kirjandusmuuseumis teadurina; alates 2007. aastast on ta Tallinna Ülikooli dotsent.[2]
Ta on tõlkinud eesti keelde ohtralt ilukirjandust ja tarbetekste inglise keelest.
2015. a. ilmus uurimus "Tõlkimine omas ajas", mis käsitleb kolme tõlget, “Kadunud ja jälleleitud Paradiis” (T. Kuusiku tõlge, 1895), “Lord Jim” (A. H. Tammsaare, 1931) ja “Uhkus ja eelarvamus” (H. Rajandi, 1985) ajaloolis-kultuurilises kontekstis ning põhjaliku analüüsiga. [3]
Tunnustused
- 1997 Aleksander Kurtna nimeline auhind
- 1999 "Sirbi" aastapreemia
- 2001 "Loomingu" aastapreemia 2001 (Katherine Mansfieldi novellide tõlgete eest)
- 2004 Aleksander Kurtna nimeline auhind
Tõlkeid
- Saki, "Sredni Vashtar". Loomingu Raamatukogu 10, 1992
- Ruth Rendell, "Kui mõrtsukas on töö teinud". Loomingu Raamatukogu 40–43, 1992
- John Fowles, "Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus". Loomingu Raamatukogu 49–50, 1992
- Henry James, "Kruvi keere". Loomingu Raamatukogu 14–16, 1993
- Anais Nin, "Spioon armastuse majas". Loomingu Raamatukogu 46–47, 1993
- A. N. Wilson, "Imerohi". Tallinn: Varrak, 1994
- Kathy Page, "Vana siddalane". Loomingu Raamatukogu 10, 1994
- Carol Varley, Lisa Miles, "Laste geograafiaentsüklopeedia". Tallinn: Koolibri; Vilnius: Alma Littera, 1995
- Arundhati Roy, "Väikeste Asjade Jumal". Tallinn, 1997 (2. trükk Tallinn: Tänapäev, 2004.)
- Edward Albee, "Kolm pikka naist". Tallinn: Eesti Draamateater, 1997
- Anne Brontë, "Agnes Grey". (Koos Ragne Kepleriga.) Loomingu Raamatukogu 4–6, 1998
- D. H. Lawrence, "Mees, kes suri". Loomingu Raamatukogu 39, 1998
- Ben Okri, "Näljutatud tee". Tallinn: Kupar, 1998
- Roy J. Lewicki, David M. Saunders, John W. Minton, "Läbirääkimiste põhitõed". Tartu: Fontes, 1999
- Katherine Mansfield, "Tass teed". Loomingu Raamatukogu 11–13, 2000
- Ian McEwan, "Amsterdam". Tallinn: Huma, 2001
- Vikram Seth, "Tasavägine muusika". Tallinn: Tänapäev, 2001
- Gary Hamel, C. K. Prahalad, "Võidujooks tulevikku: läbimurdestrateegiad oma tegevusalal mõjule pääsemiseks ja homsete turgude loomiseks". Tartu: Fontese Kirjastus, 2001
- John Fowles, "Eebenipuust torn". (Koos Jaak Rähesooga.) Tallinn: Varrak, 2002
- Anais Nin, "Venuse delta". Tallinn: Hea Karjane, 2002
- Ian McEwan, "Lepitus". Tallinn: Huma, 2003
- Brian D. McLaren, "Uutmoodi kristlane: kahe sõbra vaimse teekonna lugu". Tallinn: Allika, 2006
Viited
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 646.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Anne Lange Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ Tõlkimine omas ajas. A. Lange. TLU kirjastus(vaadatud 23.05.2015)
Välislingid
- Anne Lange Eesti Teadusinfosüsteemis