Pärtliöö veresaun: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Pärtliöö veresaun''' oli [[Hugenotid|hugenottide]] massiline tapmine [[Pariis]]is ööl vastu [[24. august]]it [[1572]] ([[pärtlipäev]]a) ja järgnenud päevil.
'''Pärtliöö veresaun''' oli [[Hugenotid|hugenottide]] massiline tapmine [[Pariis]]is ööl vastu [[24. august]]it [[1572]] ([[pärtlipäev]]a) ja järgnenud päevil.


Pärtliöö veresauna korraldasid katoliiklased [[Katariina di Medici]] ja [[Guise´id]]e algatusel, et hävitada oma poliitilisi vastaseid ja vabastada kuningas [[Charles IX]] hugenottide mõju alt. Kasutati ära, et hugenottide ladvik oli seoses nende juhi [[Henri IV|Navarra Henri]] ja kuninga õe [[Marguerite de Valois]]´ pulmadega [[Pariis]]i kogunenud; tapeti umbes 2000 hugenotti, sealhulgas kuninga mõjukas nõunik [[Gaspard de Coligny]]. Tapatalgud korraldati ka provintsides. Pärtliöö veresauna tagajärjel [[ususõjad]] ägenesid.
Pärtliöö veresauna korraldasid katoliiklased [[Katariina di Medici]] ja [[Guise´id]]e algatusel, et hävitada oma poliitilisi vastaseid ja vabastada kuningas [[Charles IX]] hugenottide mõju alt. Kasutati ära, et hugenottide ladvik oli seoses nende juhi [[Henri IV|Navarra Henri]] ja kuninga õe [[Marguerite de Valois]]´ pulmadega [[Pariis]]i kogunenud; tapeti umbes 2000 hugenotti, sealhulgas kuninga mõjukas nõunik [[Gaspard de Coligny]]. Tapatalgud korraldati ka provintsides (tapeti umbes 30 000). Pärtliöö veresauna tagajärjel [[ususõjad]] ägenesid.
{{commonskat|St. Bartholomew's Day massacre|Pärtliöö veresaun}}
{{commonskat|St. Bartholomew's Day massacre|Pärtliöö veresaun}}
[[Kategooria:Prantsusmaa kuningriik‎]]
[[Kategooria:Prantsusmaa kuningriik‎]]

Redaktsioon: 9. august 2016, kell 19:28

Pärtliöö veresaun

Pärtliöö veresaun oli hugenottide massiline tapmine Pariisis ööl vastu 24. augustit 1572 (pärtlipäeva) ja järgnenud päevil.

Pärtliöö veresauna korraldasid katoliiklased Katariina di Medici ja Guise´ide algatusel, et hävitada oma poliitilisi vastaseid ja vabastada kuningas Charles IX hugenottide mõju alt. Kasutati ära, et hugenottide ladvik oli seoses nende juhi Navarra Henri ja kuninga õe Marguerite de Valois´ pulmadega Pariisi kogunenud; tapeti umbes 2000 hugenotti, sealhulgas kuninga mõjukas nõunik Gaspard de Coligny. Tapatalgud korraldati ka provintsides (tapeti umbes 30 000). Pärtliöö veresauna tagajärjel ususõjad ägenesid.