Maailmarevolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Maailmarevolutsioon''' on [[marksism|marksistlikus]] teoorias kogu maailma riikides ahelreaktsioonina toimuv [[kapitalism]]i kukutamine [[töölisklass]]i organiseeritud riigikukutamise teel, mille käigus asendatakse [[kodanlus|kodanlaste]] omandus ja võim [[Tööliste riik|tööliste riigiga]], mille aluseks on [[tootmisvahendid|tootmisvahendite]] [[ühiskondlik omand]]us.{{lisa viide}}
'''Maailmarevolutsioon''' on [[marksism|marksistlikus]] teoorias kogu maailma riikides ahelreaktsioonina toimuv [[kapitalism]]i kukutamine [[töölisklass]]i organiseeritud riigikukutamise teel, mille käigus asendatakse [[kodanlus|kodanlaste]] omandus ja võim [[Tööliste riik|tööliste riigiga]], mille aluseks on [[tootmisvahendid|tootmisvahendite]] [[ühiskondlik omand]]us.{{lisa viide}}


Mitmes marksistlikus koolkonnas, näiteks [[trotskism]]is, on [[klassivõitlus]]e olemuslikult rahvusvaheline iseloom ja vajadus ülemaailmse aktsiooni järele kriitilised ning peamine selgitus, mis [[sotsialism ühel maal|sotsialismiehitamine ühesainsas riigis]] läbi kukkus.{{lisa viide}}
Mitmes marksistlikus koolkonnas, näiteks [[trotskism]]is, on [[klassivõitlus]]e olemuslikult rahvusvaheline iseloom ja vajadus ülemaailmse aktsiooni järele kriitilised ning peamine seletus, mis [[sotsialism ühel maal|sotsialismiehitamine ühesainsas riigis]] läbi kukkus.{{lisa viide}}


Maailmarevolutsioonilise [[utoopia]] üks lõppeesmärke oli ülemaailmne [[sotsialism]] ning seejärel riikideta [[kommunism]].{{lisa viide}}
Maailmarevolutsioonilise [[utoopia]] üks lõppeesmärke oli ülemaailmne [[sotsialism]] ning seejärel riikideta [[kommunism]].{{lisa viide}}

Redaktsioon: 6. august 2016, kell 10:43

Maailmarevolutsioon on marksistlikus teoorias kogu maailma riikides ahelreaktsioonina toimuv kapitalismi kukutamine töölisklassi organiseeritud riigikukutamise teel, mille käigus asendatakse kodanlaste omandus ja võim tööliste riigiga, mille aluseks on tootmisvahendite ühiskondlik omandus.[viide?]

Mitmes marksistlikus koolkonnas, näiteks trotskismis, on klassivõitluse olemuslikult rahvusvaheline iseloom ja vajadus ülemaailmse aktsiooni järele kriitilised ning peamine seletus, mis sotsialismiehitamine ühesainsas riigis läbi kukkus.[viide?]

Maailmarevolutsioonilise utoopia üks lõppeesmärke oli ülemaailmne sotsialism ning seejärel riikideta kommunism.[viide?]