Rudolf Loo: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
41. rida: 41. rida:
== Edaspidi ==
== Edaspidi ==


Enam Rudolf Loo ei võistelnud, jäädes niisiis kõrvale ka [[1928. aasta suveolümpiamängud|Amsterdami olümpiast]]. Ta elas juba mõnda aega [[Helsingi]]s, kus ka abiellus. Tal oli 4 last. Räägitakse, et arstid olevat tal leidnud [[süda]]me rütmihäire ja soovitanud spordist loobuda. Eesti koondisse jäi auk: mitu aastat (kuni [[Olaf Luiga]] ja [[Ago Neo]]ni) ei olnud Eestis head poolraskekaallast.
Enam Rudolf Loo ei võistelnud, jäädes niisiis kõrvale ka [[1928. aasta suveolümpiamängud|Amsterdami olümpiast]]. Ta elas aastatel 1924-1934 [[Helsingi]]s, kus ka abiellus. Tal oli 4 last. Räägitakse, et arstid olevat tal leidnud [[süda]]me rütmihäire ja soovitanud spordist loobuda. Eesti koondisse jäi auk: mitu aastat (kuni [[Olaf Luiga]] ja [[Ago Neo]]ni) ei olnud Eestis head poolraskekaallast.


[[1934]] naasis Rudolf Loo Eestisse ja töötas Kaubandus-Tööstuskojas. Poliitikaga ta ei tegelnud, kuid otsustas sõja ajal koos perega emigreeruda Rootsi. Ta töötas seal metsa- ja metallitöölisena kuni pensionini.
[[1934]] naasis Rudolf Loo Eestisse ja töötas Kaubandus-Tööstuskojas. Poliitikaga ta ei tegelnud, kuid otsustas sõja ajal koos perega emigreeruda Rootsi. Ta töötas seal metsa- ja metallitöölisena kuni pensionini.

Redaktsioon: 6. detsember 2006, kell 17:04

Rudolf Loo (1. detsember 1902 Narva30. mai 1983 Västerås, Rootsi) oli eesti maadleja, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927. Kui kaal ja maadlusviis on nimetamata, võistles ta kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus. Klubi: Tallinna “Valvaja”, alates hiljemalt 1924 Tallinna “Sport”.

Tema õde Ida Aav-Loo-Talvari oli ooperilaulja (sopran), vend Voldemar Loo kirjutas libreto Evald Aava ooperile “Vikerlased”.

1922

Oma debüüdil Eesti meistrivõistlustel tuli Rudolf Loo medalile. Võitis Roman Steinberg.

1924

Loo tuli Eesti meistriks.

Pariisi olümpiamängudel võitis Rudolf Loo 2. ja 3. ringis, kuid kaotas soomlastele 1. ja 4. ringis ning langes välja.

Eesti võitis Tallinnas Lätit maavõistlusel 21:15, nagu ka ülejärgmisel aastal 28:8.

1925

Rudolf Loo tuli Eesti meistriks raskekaalus.

Euroopa meistrivõistlustel Milanos Eesti ei osalenud.

1926

Euroopa meistrivõistlustel Riias osales 6 kaalus 35 sportlast 7 riigist. Täiskoosseisuga olid platsis Eesti, Läti, Saksamaa ja Tšehhoslovakkia, 5 mehega Rootsi ja Ungari, ühega Taani. Esimest korda võis iga riik igas kaalus välja panna ainult 1 sportlase. Tollane maailma parim maadlusmaa Soome jäi protestiks kõrvale.

Poolraskekaalus osales vaid 4 maadlejat, kellest Loo seljatas avaringis Alexander Szabo Tšehhoslovakkiast ja teises J. Palmbachsi Lätist. Robert Rupp (Saksamaa) seljatas samal ajal lätlase, kuid võitis Szabo vaid punktidega. Esikohamatšis sai Rupp punktivõidu. I Rupp, II Loo, III Szabo.

Esimeseks eestlasest Euroopa meistriks maadluses tuli Voldemar Väli sulgkaalus. Ka Osvald Käpp võitis kergekaalus hõbemedali. Riikide arvestuses sai Saksamaa 11, Rootsi 9, Eesti 7, Taani, Tšehhoslovakkia ja Ungari 3 punkti, Läti 0.

1927

Eesti võitis Prahas Tšehhoslovakkia 8:4.

Euroopa meistrivõistlused toimusid 3.6. novembrini Budapestis Beketovi tsirkuses. Soome boikottis ikka.

Loo oli avapäeval vaba. Teisel päeval seljatas ta S. Berksoy (Türgi) 3.20-ga. Kolmandal päeval kaotas ta oma lohakuse tõttu sakslasele Adolf Riegerile, kuid seljatas siis Thure Sjöstedti (Rootsi). Pärast seda, kui Loo sai 4. ringis suure punktivõidu Enrico Bonassini (Itaalia) üle, jõudis ta siiski esikohakohtumisele Alexander Szaboga. Liigse riski tõttu sai Loo seljakaotuse. I Szabo, II Sjöstedt, III Loo.

Voldemar Väli tuli taas sulgkaalus Euroopa meistriks. Eduard Pütsep (kärbeskaal) ja Albert Kusnets (keskkaal) võitsid hõbeda ning Osvald Käpp (kergekaal) ja Rudolf Loo (poolraskekaal) pronksi. Kuna raskekaalus Eestil meest väljas polnud, olid kõik meie sportlased medali saanud! Mitteametlikus paremusjärjestuses jagasid Eesti ja Ungari 9 punktiga Rootsi ees esikohta, kuid 2 kulda asetasid Ungari ettepoole.

Edaspidi

Enam Rudolf Loo ei võistelnud, jäädes niisiis kõrvale ka Amsterdami olümpiast. Ta elas aastatel 1924-1934 Helsingis, kus ka abiellus. Tal oli 4 last. Räägitakse, et arstid olevat tal leidnud südame rütmihäire ja soovitanud spordist loobuda. Eesti koondisse jäi auk: mitu aastat (kuni Olaf Luiga ja Ago Neoni) ei olnud Eestis head poolraskekaallast.

1934 naasis Rudolf Loo Eestisse ja töötas Kaubandus-Tööstuskojas. Poliitikaga ta ei tegelnud, kuid otsustas sõja ajal koos perega emigreeruda Rootsi. Ta töötas seal metsa- ja metallitöölisena kuni pensionini.