Sevastopol: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
26. rida: | 26. rida: | ||
'''Sevastopol''' (eesti keeles varem ''Sevastoopol'') on ''[[de jure]]'' keskalluvusega linn (1. järgu haldusüksus) [[Ukraina]]s [[Krimm]]i poolsaarel, [[Must meri|Musta mere]] rannikul. |
'''Sevastopol''' (eesti keeles varem ''Sevastoopol'') on ''[[de jure]]'' keskalluvusega linn (1. järgu haldusüksus) [[Ukraina]]s [[Krimm]]i poolsaarel, [[Must meri|Musta mere]] rannikul. |
||
''[[De facto]]'' on Sevastopol ajavahemikus [[27. veebruar]]–[[21. märts]] [[2014]] [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Rahvusvaheline õigus|õigusvastaselt]][[okupatsioon|okupeeritud]] ja [[anneksioon|annekteeritud]] Ukraina territoorium (vt [[2014. aasta Krimmi kriis]]). |
''[[De facto]]'' on Sevastopol ajavahemikus [[27. veebruar]]–[[21. märts]] [[2014]] [[Venemaa Föderatsioon]]i poolt [[Rahvusvaheline õigus|õigusvastaselt]][[okupatsioon|okupeeritud]] ja [[anneksioon|annekteeritud]] Ukraina territoorium (vt [[2014. aasta Krimmi kriis]]). |
||
Sevastopolis paiknes enne anneksiooni Ukraina mereväe peakorter ja mereväebaas. Seal asub ka [[Venemaa Musta mere laevastik]]u peakorter ja mereväebaas. [[2010]]. aastal sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi baas jääma Venemaa käsutusse [[2042]]. aastani. |
Sevastopolis paiknes enne anneksiooni Ukraina mereväe peakorter ja mereväebaas. Seal asus ja asub ka praegu [[Venemaa Musta mere laevastik]]u peakorter ja mereväebaas. [[2010]]. aastal sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi baas jääma Venemaa käsutusse [[2042]]. aastani. |
||
Sevastopolis asub eesti skulptori [[Amandus Adamson]]i [[Uputatud laevade monument]], mida on kujutatud ka linna vapil |
Sevastopolis asub eesti skulptori [[Amandus Adamson]]i [[Uputatud laevade monument]], mida on kujutatud ka linna vapil ja lipul. |
||
[[2001]]. aasta andmetel oli Sevastopoli elanikest [[venelased|venelasi]] 71,6%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 22,4%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,6%, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,7%, [[krimmitatarlased|krimmitatarlasi]] 0,5%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,3% ja [[juudid|juute]] 0,3%. Vene keelt räägib emakeelena 90,6%, ukraina keelt 6,8% elanikke.<ref>[http://2001.ukrcensus.gov.ua/rus/results/general/language/sevastopol/ Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]</ref> |
[[2001]]. aasta andmetel oli Sevastopoli elanikest [[venelased|venelasi]] 71,6%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 22,4%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,6%, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,7%, [[krimmitatarlased|krimmitatarlasi]] 0,5%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,3% ja [[juudid|juute]] 0,3%. Vene keelt räägib emakeelena 90,6%, ukraina keelt 6,8% elanikke.<ref>[http://2001.ukrcensus.gov.ua/rus/results/general/language/sevastopol/ Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]</ref> |
||
36. rida: | 36. rida: | ||
<gallery> |
<gallery> |
||
"Soldier and Sailor" Memorial to Heroic Defenders of Sevastopol.jpg|Memoriaal "Madrus ja Sõdur" Sevastopolis |
"Soldier and Sailor" Memorial to Heroic Defenders of Sevastopol.jpg|Memoriaal "Madrus ja Sõdur" Sevastopolis |
||
Uppunud laevade monument Sevastopolis.jpg|Uputatud laevade monument Sevastopolis |
Uppunud laevade monument Sevastopolis.jpg|[[Uputatud laevade monument]] Sevastopolis |
||
</gallery> |
</gallery> |
||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
Esimesed |
Esimesed Vene laevad jõudsid Ahtiari sadamasse 1782. aastal ning 1784. aastal asutati Katariina II ukaasiga Sevastopoli linn.<ref>[http://www.sevastopol.info/history/hist_first.htm Sevastopoli linna asutamine]</ref> |
||
18. oktoobril [[1921]] loodi [[Krimmi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] [[Vene |
18. oktoobril [[1921]] loodi [[Krimmi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] [[Vene SFNV]] koosseisus. [[Krimmitatarlased]] said [[autonoomia]] ning [[krimmitatari keel]] sai Krimmis [[vene keel]]e kõrval ametliku staatuse. |
||
Aastatel [[1941]]–[[1944]] okupeerisid Krimmi [[Kolmas Riik]] ja [[Rumeenia]]. |
Aastatel [[1941]]–[[1944]] okupeerisid Krimmi [[Kolmas Riik|Saksamaa]] ja [[Rumeenia]]. Pärast okupatsiooni lõppemist küüditas [[Stalin]]i režiim krimmitatarlased 18. mail [[Usbeki NSV]] kõrbealadele ja mujale, 26. juunil küüditati vabariigist ka armeenlased, bulgaarlased ja kreeklased. |
||
[[1945]]. aastal tühistati krimmitatarlaste autonoomia, Krimmi ANSV-st sai Krimmi oblast. |
[[1945]]. aastal tühistati krimmitatarlaste autonoomia, Krimmi ANSV-st sai Krimmi oblast. |
||
54. rida: | 54. rida: | ||
[[1978]]. aastal võeti vastu Ukraina NSV uus põhiseadus, mille kohaselt Sevastopolist sai Ukraina NSV keskalluvusega linn. |
[[1978]]. aastal võeti vastu Ukraina NSV uus põhiseadus, mille kohaselt Sevastopolist sai Ukraina NSV keskalluvusega linn. |
||
[[2014]]. aasta veebruari lõpust |
[[2014]]. aasta veebruari lõpust ei allunud Sevastopol Kiievile. 16. märtsil korraldas Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu ebaseadusliku referendumi Krimmi poolsaare saatuse üle.<ref>[http://www.rada.crimea.ua/news/06_03_2014_111 Ülekrimmiline referendum]</ref> 20. märtsil kiitis [[Venemaa Riigiduuma]] heaks Sevastopoli liitumise Venemaa Föderatsiooniga föderaalalluvusega linnana. [[ÜRO]] ja enamik maailma riike seda ei tunnista. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
Redaktsioon: 5. august 2016, kell 10:35
See artikkel räägib linnast; ristleja kohta vaata artiklit Sevastopol (ristleja). |
Sevastopol | |
---|---|
| |
ukraina Севастополь (Sevastopol)
| |
vene Севастополь (Sevastopol)
| |
krimmitatari Aqyar / Акъяр | |
| |
| |
Pindala: 1079 km² | |
Elanikke: 381 300 (2012) | |
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) | |
Ametlikud keeled: vene ja ukraina | |
Sevastopol (eesti keeles varem Sevastoopol) on de jure keskalluvusega linn (1. järgu haldusüksus) Ukrainas Krimmi poolsaarel, Musta mere rannikul.
De facto on Sevastopol ajavahemikus 27. veebruar–21. märts 2014 Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaseltokupeeritud ja annekteeritud Ukraina territoorium (vt 2014. aasta Krimmi kriis).
Sevastopolis paiknes enne anneksiooni Ukraina mereväe peakorter ja mereväebaas. Seal asus ja asub ka praegu Venemaa Musta mere laevastiku peakorter ja mereväebaas. 2010. aastal sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi baas jääma Venemaa käsutusse 2042. aastani.
Sevastopolis asub eesti skulptori Amandus Adamsoni Uputatud laevade monument, mida on kujutatud ka linna vapil ja lipul.
2001. aasta andmetel oli Sevastopoli elanikest venelasi 71,6%, ukrainlasi 22,4%, valgevenelasi 1,6%, tatarlasi 0,7%, krimmitatarlasi 0,5%, armeenlasi 0,3% ja juute 0,3%. Vene keelt räägib emakeelena 90,6%, ukraina keelt 6,8% elanikke.[1]
-
Memoriaal "Madrus ja Sõdur" Sevastopolis
-
Uputatud laevade monument Sevastopolis
Ajalugu
Esimesed Vene laevad jõudsid Ahtiari sadamasse 1782. aastal ning 1784. aastal asutati Katariina II ukaasiga Sevastopoli linn.[2]
18. oktoobril 1921 loodi Krimmi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Vene SFNV koosseisus. Krimmitatarlased said autonoomia ning krimmitatari keel sai Krimmis vene keele kõrval ametliku staatuse.
Aastatel 1941–1944 okupeerisid Krimmi Saksamaa ja Rumeenia. Pärast okupatsiooni lõppemist küüditas Stalini režiim krimmitatarlased 18. mail Usbeki NSV kõrbealadele ja mujale, 26. juunil küüditati vabariigist ka armeenlased, bulgaarlased ja kreeklased.
1945. aastal tühistati krimmitatarlaste autonoomia, Krimmi ANSV-st sai Krimmi oblast.
1948. aastal eraldati Sevastopol Krimmi oblastist, Sevastopolist sai Vene NFSV keskalluvusega linn.
19. veebruaril 1954 anti Krimmi oblast üle Ukrainale. Koos Krimmi oblastiga sai Ukraina NSV faktiliselt ka Sevastopoli linna, mis juriidiliselt siiski kinnitamist pole leidnud.
1978. aastal võeti vastu Ukraina NSV uus põhiseadus, mille kohaselt Sevastopolist sai Ukraina NSV keskalluvusega linn.
2014. aasta veebruari lõpust ei allunud Sevastopol Kiievile. 16. märtsil korraldas Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu ebaseadusliku referendumi Krimmi poolsaare saatuse üle.[3] 20. märtsil kiitis Venemaa Riigiduuma heaks Sevastopoli liitumise Venemaa Föderatsiooniga föderaalalluvusega linnana. ÜRO ja enamik maailma riike seda ei tunnista.