Oskar Kaplur

Oskar Kaplur (8. september 1889 – 20. september 1962 Moskvas) oli eesti maadleja, Euroopa meister amatööride seas ja maailmameister elukutseliste seas.

Spordi juurde tõi Oskari isa. Algul käisid nad harjutamas Maneeži tänaval asuvas “Linda” aidas, pärast selle müüki “Linda” pankrotiprotsessi käigus 1907 pidid aga raskejõustiklased sealt välja kolima. Kaplur jätkas Friedrich Kelleri raskejõustikuklubis, mis asus Tallinnas Kaasani kiriku lähedal Imanta tänavas. Kelleri klubist pärinesid ka Gustav Vahar ja Johannes Tigane.

1910

Kaplur osales Helsingi Atleetklubi rahvusvahelisel võistlusel. Eestlasi oli 3; nähtavasti ei saatnud neist ühtki suur edu.

1911

Märtsis osales Kaplur juba MMil Soomes. Kehakaalus kuni 73 kg võitis ta Mauritz Anderssoni ja Theodor Bergqvisti (mõlemad Rootsi), Fridolf Lundsteni, Frans Viheriäranta ja V. Lehtose, kuid kaotas peafavoriidile Eemil Värele (3.33) ja Theodor Tirkkosele (kõik Soomest). Pisut imelik, ent 5 võitu ja 2 kaotust ei andnud 11 mehe konkurentsis enamat 5. kohast.

Tartu “Aberg” korraldas 25. septembril I Baltimaade meistrivõistlused maadluses ja tõstmises. Kõik esikohad jäid eestlastele: kergemast alates maadluses H. Neumann (Tartu), O. Kaplur, H. Aruküla ja Tõnu Võimula (kõik Tallinn) ning tõstmises Johan Sirmann (Riia) ja Eduard Hermann (Tartu). Kaplur sai veel auhinna ja punase aupaela kehailu võistlusel.

1912

Kevadel tuli Kaplur Peterburis Venemaa meistriks kergekaalus ja võis sõita Stockholmi olümpiamängudele. Olümpiamängudel osales kergekaalus tervelt 48 maadlejat, neist Eestist Georg Baumann, August Kippasto ja Oskar Kaplur. Avavoorus seljatas Kaplur inglase William Hayesi, teises itaallase Alessandro Covre, kolmandas õnnestus punktidega võita vana tuttav Alfred Salonen, neljandas kaotas ta tulevasele olümpiavõitjale Eemil Värele, viiendas andis Adam Tantu loobumisvõidu. Kuuendas voorus kaotas Kaplur Taavi Kolehmaisele (kõik Soome).

Septembris osales Kaplur Viinis EMil. Kehakaalus kuni 70 kg osales 13 maadlejat. Esimesel võistluspäeval võitis ta 5 vastast puhtalt, teisel päeval jätkas samas vaimus ja tuli Euroopa meistriks.

1913

Oktoobris võitis Kaplur Kopenhaagenis Põhja-Euroopa meistrivõistlused.

1914

Kopenhaagenist sõitis Kaplur Ameerikasse tutvuma vabamaadlusega, mis pidi võetama 1916. a. olümpiamängude kavva. Seal seltsis ta Aleksander Abergiga. Kuna amatöörid pidi vältima kokkupuutumisi elukutselistega, esines Kaplur Ameerikas varjunime all. 23. veebruaril kirjutas “Boston Herald”: «Vaid 4 päeva on aega selle heitluseni ning Zbyszko ja Aberg alustasid tänast hommikut taas treeninguga ettevalmistusena neljapäeval Mehaanika Hallis toimuvaks matšiks. Aberg, kes jõudis Bostonisse läinud nädalal, töötab oma peamise treeneri Oskar Kaplani juhendamisel. Kaplan on noor rikas soomlane, keda Aberg ette valmistab võistlemiseks 1916. a. Berliini olümpiamängudel.»

Mais osales Kaplur Viinis Euroopa meistrivõistlustel. Võistluste käigust kirjutas Viini spordiajakiri “Famoser Ringer” nii: «Kapluri hea tehnika ja osavus üllatasid viinlasi. Ta on vaieldamatult mees, kes väärib esimaadleja nime. Kui võistlused olid juba lõppemas ja temal tähtsamad vastased võidetud, juhtus Kapluriga õnnetus, mis ei lubanud tal enam võistlust jätkata.»

1915

Venemaa meistrivõistlused toimusid Petrogradis. Baltlased tegid puhta töö. Raske- ja absoluutkaalus võitis Kaplur Alliku ning tubli kergejõustiklase, jalgpalluri ja treeneri Anton Ohaka ees, poolraskekaalus Baumann, keskkaalus polnud osalejaid.

1916

Olümpiamängud jäid ära; Kapluri suur unistus läks luhta. Ta hakkas elukutseliseks.

1918

Kevadel olid Peterburis suured maadlusvõistlused, mis kestsid 78 päeva. Eestlastest osalesid Georg Lurich, Aleksander Aberg ja Oskar Kaplur. Aberg võitiski raskekaalus, Kaplur keskkaalus. Kohalik ajakiri “K sportu” kommenteeris: «Võib julgesti öelda, et Petrograd pole ammu enam niisugust ilusat ja kõrgeklassilist maadlust näinud.»

Pärast maailmasõda

Kaplur endist edu ei saavutanud ja loobus spordist varsti. Ta asus tööle lennukitööstuses ja elas surmani Moskvas.

Vaata ka:

Maadlus 1912. aasta suveolümpiamängudel