Riigi Ringhääling: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Türis > Türil
mitte-segi-ajada mall
1. rida: 1. rida:
{{Mitte segi ajada| [[Eesti Rahvusringhääling]]uga}}

'''Riigi Ringhääling''' oli [[1. juuli]]l [[1934]] riigistatud [[Raadio Ringhääling|O/ü Raadio Ringhäälingu]] tegevust jätkanud ringhääling [[Eesti]]s. See kuulus ühena üheksast asutusest Teedeministeeriumi koosseisu. Riigi Ringhääling lõpetas tegevuse [[1941]]. aastal.<ref>Ilvi Rauna. Riigi Ringhäälingu muusikaalasest tegevusest 1930. aastate keskel.[http://www.temuki.ee/arhiiv/2003/01/03jaan_m06.htm] Teater. Muusika. Kino, 2003/1.</ref> Riigi Ringhääling on praeguse [[Eesti Rahvusringhääling]]u eelkäija.
'''Riigi Ringhääling''' oli [[1. juuli]]l [[1934]] riigistatud [[Raadio Ringhääling|O/ü Raadio Ringhäälingu]] tegevust jätkanud ringhääling [[Eesti]]s. See kuulus ühena üheksast asutusest Teedeministeeriumi koosseisu. Riigi Ringhääling lõpetas tegevuse [[1941]]. aastal.<ref>Ilvi Rauna. Riigi Ringhäälingu muusikaalasest tegevusest 1930. aastate keskel.[http://www.temuki.ee/arhiiv/2003/01/03jaan_m06.htm] Teater. Muusika. Kino, 2003/1.</ref> Riigi Ringhääling on praeguse [[Eesti Rahvusringhääling]]u eelkäija.



Redaktsioon: 1. august 2016, kell 21:56

Mitte segi ajada Eesti Rahvusringhäälinguga

Riigi Ringhääling oli 1. juulil 1934 riigistatud O/ü Raadio Ringhäälingu tegevust jätkanud ringhääling Eestis. See kuulus ühena üheksast asutusest Teedeministeeriumi koosseisu. Riigi Ringhääling lõpetas tegevuse 1941. aastal.[1] Riigi Ringhääling on praeguse Eesti Rahvusringhäälingu eelkäija.

O/ü Raadio Ringhäälingule, mille kontsessioon lõppes 30. juunil 1934, maksti varade eest 110 000 krooni.

Riigi Ringhäälingul olid saatjad Tallinnas Lasnamäel (lainepikkus 219,6 m) ja Tartus (lainepikkus 586 m), uus saatja ehitati Türile (lainepikkus 410,4 m), kasutusele võeti moodne reportaažiauto. Vabariigi Valitsuse otsusega 5. detsembrist 1938 tunnustati vajalikuks raadiohoone ehitamine Kreutzwaldi tänava ja Faehlmanni tänava nurgale Tallinnas.

Keskmine saatekava kestus päevas oli 1938. aastal 8 tundi 51 minutit.

1939. aastal hakkas senise kolme raadioajakirja asemel ilmuma Raadioleht.

1. mail 1940 oli raadioabonente 93 514, kellest asus linnades 48 649 ja maal 44 865.

Vaata ka

Viited

  1. Ilvi Rauna. Riigi Ringhäälingu muusikaalasest tegevusest 1930. aastate keskel.[1] Teater. Muusika. Kino, 2003/1.