Tallinna Merelennujaam

Tallinna Merelennujaam oli Vene merelennuväebaas Tallinnas aastatel 1913-1918.

Merelennujaam kavandati Pirita jõe suudme vasakule kaldale 1913. aastal ja rajati 1915. aastal.

Sadamas dislotseerus alates märtsist 1916 1. lennurajoooni üksus, alates detsembrist 1916 Läänemere lennudiviisi 1. brigaadi 3. divisjoni staap ja üks salk. 3. divisjonil oli lennujaam ka Osmussaarel ning hiljem Naissaarel ja Paldiskis. Jaam oli mõeldud ajutisena, sest uut lennusadamat alles ehitati. Uue sadama valmimisel oleks lennujaam Piritalt viivud ära uude lennusadamasse.

Merelennujaam evakueeriti 23. veebruaril 1918. Lennukid lõhuti, mootorid ja väiksemad seadmed võeti kaasa. Ehitised jäid terveks.

Ehitised

Palju kasutati olemasolevaid ehitisi – nt kasarm ja laatsaret asus "Kalevi" seltsimajas, ohvitserid elasid aga Peterseni võõrastemajas jõe paremal kaldal.

Vesilennukite ja nende hoolduse jaoks püstitati peamiselt puitsõrestikuga hooneid, mida katsid puit ja present. Aastatel 1919-1920 võeti kolm angaari koost lahti, üks neist viidi Lasnamäele ja teised kaks viidi Tartusse ning pandi seal uuesti kokku.

Seltsimaja põletati taganevate Nõukogude vägede poolt 1941. aasta suvel maha. Peterseni võõrastemaja põles 1944. aastal ja lammutati aastatel 1948-1951. Sadam ehitati 1960. aastatel oluliselt ümber. 1970. aastate II poolel seoses Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse rajamisega ehitati kogu endine merelennujaama ala täiesti ringi ning tänapäeval pole Tallinna Merelennujaamast Pirital midagi alles.

Kirjandus

• Robert Treufeldt. "Peeter Suure Sadam, uus sõjasadam Tallinnas". // Muinsuskaitse aastaraamat 2014. Tallinn 2015. Lk 107
• Robert Treufeldt. "Pietari Suuren satama, uusi sotasatama Tallinnassa". // Suomenlahti Pietarin suojana. Toim. Ove Enqvist, Johanna Pakola. Docendo. Jyväskylä 2016. Lk 79