Rjurik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
20. rida: 20. rida:


Vene ajalookirjanduses on varjaagide rolli suhtes Vana-Vene riigi tekkimisel väga vastandlikke seisukohti, mis põhinevad mitte üksnes ajalooallikatel, vaid ka ajaloolaste ideoloogilisel orientatsioonil. Osa ajaloolaste arvates valitses Rjurik algul [[Ladoga]]s, kust arheoloogilistel kaevamistel on leitud mitmeid 9. sajandist pärinevaid skandinaaviapäraseid leide, ja haaras [[862]] ise soodsas olukorras võimu Novgorodis; müüt varjaagide valitsema kutsumisest tekkis alles [[11. sajand]]il ning sattus [[12. sajand]]il kroonikatesse Vene valitsejasoo päritolu seletuseks.
Vene ajalookirjanduses on varjaagide rolli suhtes Vana-Vene riigi tekkimisel väga vastandlikke seisukohti, mis põhinevad mitte üksnes ajalooallikatel, vaid ka ajaloolaste ideoloogilisel orientatsioonil. Osa ajaloolaste arvates valitses Rjurik algul [[Ladoga]]s, kust arheoloogilistel kaevamistel on leitud mitmeid 9. sajandist pärinevaid skandinaaviapäraseid leide, ja haaras [[862]] ise soodsas olukorras võimu Novgorodis; müüt varjaagide valitsema kutsumisest tekkis alles [[11. sajand]]il ning sattus [[12. sajand]]il kroonikatesse Vene valitsejasoo päritolu seletuseks.

Kuna paljud Rjurikust meesliini pidi pärinevad Vene aristokraatide perekonnad kuuluvad N1c1 [[haplogrupp]]i, mida on sageli [[soomeugrilased|soomeugrilastega]] seotud, on paljud inimesed ka "geneetilist Rjurikut" soomeugrilaseks pidanud. [[Jaakko Häkkinen]] peab geneetika sel moel keelega sidumist alusetuks ja leiab, et korrektne teaduslik lähenemine eeldab kõigepealt Rjuriku meesliini algupära koha määratlemist ja siis vaatamist, mis keelt sellel ajal ja selles kohas räägiti. Ta toob välja, et N1c1 hoplogrupp jaguneb erineva päritoluga (sealhulgas näiteks Hispaania) alarühmadeks. Häkkineni analüüs näitab, et Rjuriku järglaste [[haplotüüp|haplotüübid]] kuuluvad sellesse alarühma, mis pärineb [[Skandinaavia]]st. Kuna ka "Jutustus möödunud aegadest" nimetab teda skandinaavlaseks ja esimeste Vene valitsejate nimedel on Skandinaavia etümoloogia, peab Häkkinen Rjuriku Skandinaavia päritolu väljaspool kahtlust olevaks.<ref>[[Jaakko Häkkinen]] 2009. [http://www.elisanet.fi/alkupera/Rurikid.pdf Scandinavian origin of the Rurikid N1c1 lineage]</ref>


[[Vigala Sass]]i järgi olid Sini Siniuss, Inmar Truuvaar ja Helga Rüärääk emakaru lapsed ja kuningad. Helga Rüärääk oli grivitsate (!) ja [[Sküüdid|sküüdi]] hõimude ühendaja. Ta oli [[sauromaat]], sünnitas kaksikud tütred, Olga ja Olegi. Kuna sel ajal kaksikute sünd oli slaavlastel seotud kurjaga, tehti üks neist poisiks. Ta toimis Seto, Liivi, Terri, Luutsi, Ilmla, Krasna ja [[Kuremaa]] kuningana, ja lõi hiljem sauromaatide ja griivitšite riigi ([[Sküütia]]). Tema järglased lasid jalga [[hunnid]]e eest [[Madalmaad]]esse.
[[Vigala Sass]]i järgi olid Sini Siniuss, Inmar Truuvaar ja Helga Rüärääk emakaru lapsed ja kuningad. Helga Rüärääk oli grivitsate (!) ja [[Sküüdid|sküüdi]] hõimude ühendaja. Ta oli [[sauromaat]], sünnitas kaksikud tütred, Olga ja Olegi. Kuna sel ajal kaksikute sünd oli slaavlastel seotud kurjaga, tehti üks neist poisiks. Ta toimis Seto, Liivi, Terri, Luutsi, Ilmla, Krasna ja [[Kuremaa]] kuningana, ja lõi hiljem sauromaatide ja griivitšite riigi ([[Sküütia]]). Tema järglased lasid jalga [[hunnid]]e eest [[Madalmaad]]esse.

Redaktsioon: 20. juuli 2016, kell 23:02

Rjurik (umbes 830 – arvatavasti 879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad.

Arvatav elulugu

Andmed tema elu ja tegevuse kohta on küllalt napid ja vastuolulised, kuid traditsiooniliselt peetakse teda Rjurikovitšide valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. Rjurik olevat olnud rosside ehk russide soost – seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatištševi oletusel võis Rjurik olla vendide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu.

Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõsli tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Isana nimetatakse veel Ingvarit, kelle kaudu Rjuriku esivanemate liin võis ulatuda legendaarse Skandinaavia valitseja Harald Hildetandi ning Skjöldingi valitsejasooni. Kõik need versioonid on väga oletuslikud.

Rjuriku abikaasaks võis olla Norra kuningasoost vürstitar Jefanda (Efenda, Edvina). Neil võis olla poeg Igor (877 – arvatavasti 946).

Vene kroonikate andmetel ("Jutustus möödunud aegadest" jt) tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki mere tagant kolm venda-konungit – Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm (864?) teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osa allikate järgi oli Rjurik Novgorodi (Holmgardi) linna rajaja.

Kroonikate järgi suri Rjurik 879. aastal ning andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile, paludes tal ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Tema järglased valitsesid Kiievi-Venet 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612.

Uurijate oletusi

On kaheldud, kas Rjurik on üldse ajalooline isik, ja teda on peetud väljamõeldud tegelaseks rahvapärimusest.

Mõningate oletuste kohaselt eksisteeris reaalselt vaid Rjurik ning kaks ülejäänud venda on võõrkeelseid allikaid valesti tõlgendanud vene kroonikakirjutajate eksituse tulemus: tegelikult olevat maale tulnud Rjurik oma kojaga (sine hus) ja ustava malevaga (tru voring). Teiste oletuste järgi oli "Sineus" slaavipärane kuju nimest "Signjotr" ja "Truvor" nimest "Torvald".

"Rjurik" on slaavipärane kuju germaani nimest, mis esines või esineb ka kujudel Roderick, Hrodric, Hroðricus, Hrörek, Hrœrekr, Hrørīkr, Rørik, Hrödar, Hröder ja Hrēðrīk. Mõned uurijad samastavad Rjurikut frangi kroonikatest tuntud Haithabu soost Dorestadi Rørikiga, kes sündis umbes 810–820 ja kuni 860. aastani Lääne-Euroopas erinevaid alasid rüüstas.

Vene ajalookirjanduses on varjaagide rolli suhtes Vana-Vene riigi tekkimisel väga vastandlikke seisukohti, mis põhinevad mitte üksnes ajalooallikatel, vaid ka ajaloolaste ideoloogilisel orientatsioonil. Osa ajaloolaste arvates valitses Rjurik algul Ladogas, kust arheoloogilistel kaevamistel on leitud mitmeid 9. sajandist pärinevaid skandinaaviapäraseid leide, ja haaras 862 ise soodsas olukorras võimu Novgorodis; müüt varjaagide valitsema kutsumisest tekkis alles 11. sajandil ning sattus 12. sajandil kroonikatesse Vene valitsejasoo päritolu seletuseks.

Kuna paljud Rjurikust meesliini pidi pärinevad Vene aristokraatide perekonnad kuuluvad N1c1 haplogruppi, mida on sageli soomeugrilastega seotud, on paljud inimesed ka "geneetilist Rjurikut" soomeugrilaseks pidanud. Jaakko Häkkinen peab geneetika sel moel keelega sidumist alusetuks ja leiab, et korrektne teaduslik lähenemine eeldab kõigepealt Rjuriku meesliini algupära koha määratlemist ja siis vaatamist, mis keelt sellel ajal ja selles kohas räägiti. Ta toob välja, et N1c1 hoplogrupp jaguneb erineva päritoluga (sealhulgas näiteks Hispaania) alarühmadeks. Häkkineni analüüs näitab, et Rjuriku järglaste haplotüübid kuuluvad sellesse alarühma, mis pärineb Skandinaaviast. Kuna ka "Jutustus möödunud aegadest" nimetab teda skandinaavlaseks ja esimeste Vene valitsejate nimedel on Skandinaavia etümoloogia, peab Häkkinen Rjuriku Skandinaavia päritolu väljaspool kahtlust olevaks.[1]

Vigala Sassi järgi olid Sini Siniuss, Inmar Truuvaar ja Helga Rüärääk emakaru lapsed ja kuningad. Helga Rüärääk oli grivitsate (!) ja sküüdi hõimude ühendaja. Ta oli sauromaat, sünnitas kaksikud tütred, Olga ja Olegi. Kuna sel ajal kaksikute sünd oli slaavlastel seotud kurjaga, tehti üks neist poisiks. Ta toimis Seto, Liivi, Terri, Luutsi, Ilmla, Krasna ja Kuremaa kuningana, ja lõi hiljem sauromaatide ja griivitšite riigi (Sküütia). Tema järglased lasid jalga hunnide eest Madalmaadesse.

Rjurik Normandski (vürst 5.–6. sajandil) tõi Normandiasse ja Aiida saartele löödud russakid uuesti Polesjesse, kus nad segunesid ilmerlaste ja luutsidega.

Rjurik Rimski oli vürst 9. sajandil, Kiievi-Venemaa ühendaja 4.–5. sajandil (mõningatel andmetel), kes oli tuntud hilisema Tšehhoslovakkia aladel.

Rjurik Skandinavski tuli arvatavasti Taani mailt, kuna teda peeti ka viikingiks.[2]

Viited

  1. Jaakko Häkkinen 2009. Scandinavian origin of the Rurikid N1c1 lineage
  2. Aleksander Heintalu e. Vigala Sass. Estide (tšuudide) hingestatud ilm. II. Sõnade seletus. Lk. 299, 304 ja 314.