Rundāle loss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. juuli 2016, kell 10:32

Rundāle loss (saksa: Schloss Ruhental, lühidalt ka Ruhenthal või Ruhendahl, vene: Рухенталь, läti: Rundāles pils) on barokkstiilis loss Lätis. Asub Rundāle piirkonnas Rundāle vallas Pilsrundāle külas.

Loss ehitati aastatel 1736 kuni 1740 Itaalia päritolu Vene arhitekti Bartolomeo Rastrelli projekti järgi Kuramaa hertsogi Ernst Johann Bironi suveresidentsiks, aga seisis tühjana 1760. aastateni kuni Rastrelli lõpetas lossi sisetööd. Lossi interjöör, eeskätt saalid on kujundatud rokokoostiilis. Lossis on 138 ruumi.

Pärast Kuramaa hertsogiriigi ja selle Zemgale osa ühendamist Venemaaga 1795. aastal anti loss keisrinna Katariina II armukese Platon Zubovi kasutusse. Pärast Zubovi surma 1822. aastal päris Rundāle lossi tema noor lesk, kohaliku mõisniku tütar Thekla Walentinowicz (1801–1873), kes hiljem abiellus ülemõuemarssal krahv Andrei Šuvaloviga (1802–1873). Nii läks loss Šuvalovite suguvõsale ja oli viimaste omanduses kuni 1917. aastani.

Loss sai tugevasti kannatada Esimeses maailmasõjas ning Teises maailmasõjas. Tänapäeval on Rundāle lossis muuseum ning see on koos lossi ümbritseva pargiga üks tähtsamaid Läti vaatamisväärsusi.

Välislingid

Rundāle lossi koduleht (läti, inglise, saksa ja vene keeles)
Sissekanne Läti mõisate saidil; fotod (läti keeles)

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Loss ehitati aastatel [[1736]] kuni [[1740]] Itaalia päritolu Vene arhitekti [[Bartolomeo Rastrelli]] projekti järgi [[Kuramaa hertsog]]i [[Ernst Johann Biron]]i suveresidentsiks, aga seisis tühjana [[1760. aastad|1760. aastateni]] kuni Rastrelli lõpetas lossi sisetööd. Lossi interjöör, eeskätt saalid on kujundatud [[rokokoo]]stiilis. Lossis on 138 ruumi.
-Pärast Kuramaa ühendamist [[Venemaa keisririik|Venemaa]]ga [[1795]]. aastal anti loss keisrinna [[Katariina II]] armukese [[Platon Zubov]]i kasutusse. Pärast Zubovi surma [[1822]]. aastal päris Rundāle lossi tema  noor lesk, kohaliku mõisniku tütar Thekla Walentinowicz (1801–1873), kes hiljem abiellus ülemõuemarssal krahv [[Andrei Šuvalov]]iga (1802–1873). Nii läks loss [[Šuvalov]]ite suguvõsale ja oli viimaste omanduses kuni [[1917]]. aastani.
+Pärast [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] ja selle [[Zemgale]] osa ühendamist [[Venemaa keisririik|Venemaa]]ga [[1795]]. aastal anti loss keisrinna [[Katariina II]] armukese [[Platon Zubov]]i kasutusse. Pärast Zubovi surma [[1822]]. aastal päris Rundāle lossi tema  noor lesk, kohaliku mõisniku tütar Thekla Walentinowicz (1801–1873), kes hiljem abiellus ülemõuemarssal krahv [[Andrei Šuvalov]]iga (1802–1873). Nii läks loss [[Šuvalov]]ite suguvõsale ja oli viimaste omanduses kuni [[1917]]. aastani.
 Loss sai tugevasti kannatada [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] ning [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]].