Salzburg

Mall:Linn/Austria Salzburg on linn Austrias, Salzburgi liidumaa pealinn. See on elanike arvult neljas linn Austrias.

Linn asub Salzachi jõe kaldal 424 meetri kõrgusel merepinnast.

Ajalugu

Umbes 15 eKr liitsid roomlased keltide asulad Juvavumi linnaks, millele anti 45 pKr munitsiipiumi õigused. Juvavum kujunes tähtsaks keskuseks Noricumi provintsiks. Kuid pärast Rooma riigi allakäiku jäi Juvavum nii kiiresti tühjaks, et 7. sajandi lõpus kirjeldati seda peaaegu varemetes olevana.

700. aasta paiku sai Salzburgist piiskopilinn. Esimene piiskop oli püha Rupert, kes valis oma residentsiks Juvavumi ja andis sellele tänapäevase nime. Linna majanduslik õitseng tugines soolakaevandamisele, sellest sai ka linn oma nime. Rupert laskis ehitada kiriku, määras ametisse preestrid ja laskis ümberkaudse rahva ristida. Linna läbis Salzachi jõgi, mida mööda sõitsid laevad kaevandatud soolaga, ja Salzburgis võeti neilt laevadelt tollimaksu, nagu Euroopas tollal sageli jõeäärsetes linnades tavaks oli.

1077 rajati linna Hohensalzburgi loss, mida järgmistel sajanditel laiendati.

Esialgu kuulus Salzburg Baieri võimu alla. 14. sajandi lõpus saavutas Salzburg sõltumatuse Baierist. Sel ajal resideerus linnas Salzburgi vürstpiiskop ja tema haldusala kuulus Saksa-Rooma riiki.

1731. aastal aeti protestandid linnast välja. 12 000 inimest pidi linnast lahkuma, suurem osa neist läks Preisimaale.

Salzburgi piiskopkonna laskis Napoleon 1803 sekulariseerida. Selle valitsejaks määras ta Toscana suurhertsogi Ferdinand III, kes pidi aga Salzburgist loobuma pärast seda, kui Saksa-Rooma riik 1806 laiali saadeti. Salzburg läks tema venna, Austria keisri Franzi kontrolli alla. 1809 sai Austria Wagrami lahingus lüüa ja Salzburg läks Baieri võimu alla. 1815. aastal sai Salzburg ametlikult Austria osaks.

Tänapäeval on Salzburgis raudteejaam ja lennujaam. Linna ühistranspordi hulka kuuluvad rohkem kui 20 trollibussiliini ja 4 metrooliini. Trollid liiguvad keskmiselt 10-minutilise ja rongid pooletunnise intervalliga.

Kliima

Salzburgi vanalinn
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Austria
Tüüp	Kultuurimälestis
Kriteeriumid	II, IV, VI
Viited	784
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid	47° 48′ 2″ N, 13° 2′ 36″ E
Nimekirja arvatud	1996 (20. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Salzburgis on paraskliima. Aastane keskmine õhutemperatuur on +9,0 °C. Kõige palavamad kuud on juuli (+18,6 °C) ja august (+18,3 °C), kõige külmemad jaanuar (-0,8 °C) ja detsember (+0,4 °C). Kõige kõrgem absoluutne õhutemperatuur on registreeritud juulis (+37,7 °C); kõige madalamad absoluutsed maksimumid on jaanuaris (+16,3 °C) ja detsembris (+18,6 °C). Kõige madalamad temperatuurid on registreeritud detsembris (-26,8 °C) ja jaanuaris (-25,4 °C). Suvekuudel ei ole kunagi öökülma täheldatud; kõige kõrgemad absoluutsed miinimumid on augustis (+4,3 °C) ja juulis (+3,7 °C).

Salzburgis sajab aastas 1184 mm, suvel märksa rohkem kui talvel. Kõige sademeterohkemad kuud on juuli (158 mm) ja juuni (155 mm), kõige kuivemad veebruar (55 mm) ja jaanuar (60 mm). Lund sajab aastas keskmiselt 113 cm, kusjuures juunist oktoobrini pole lumesadu täheldatud. Kõige rohkem lund sajab detsembris (28 cm). Vihma sajab keskmiselt 141 päeval aastas. Kõige rohkem vihmapäevi on juunis (15) ja juulis (14), kõige vähem oktoobris (9). Kõige rohkem lumesajupäevi on jaanuaris (15) ja detsembris (13).

Päikest paistab aastas keskmiselt 1697 tundi, neist kõige rohkem juulis (221 tundi) ja augustis (203 tundi), kõige vähem detsembris (63 tundi) ja jaanuaris (67 tundi).

Vaatamisväärsusi

• Salzburgi toomkirik
• Mirabelli loss
• Hohensalzburgi kindlus
• Red Bull Arena
• Salzburgi loomaaed

Salzburgi barokkstiilis vanalinn kuulub alates 1996 UNESCO maailmapärandi nimistusse.

1920. aastast alates korraldatakse linnas iga aasta juulis ja augustis Salzburgi kultuurifestivali (Salzburger Festspiele).

1965. aastal filmiti linnas film "Helisev muusika".

Salzburgis sündinud kuulsusi

• Wolfgang Amadeus Mozart
• Herbert von Karajan
• Christian Doppler
• Otto I (Kreeka kuningas)

Välislingid

• Salzburgi sait