Peeter Suure merekindluse peapositsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Redaktsioon: 30. juuni 2016, kell 19:14

Peeter Suure Merekindluse peapositsioon ehk keskpositsioon oli osa Tallinna ja Porkkala ümbrusse ning nendevahelistele saartele aastatel 1912–1918 ehitatud Peterburi merekaitse ehitistest. Peapositsioon on 'Peeter Suure Merekindlus' kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses 'Peeter Suure Merekindlus' on kõik peapositsioonist lääne poole rajatud hilisemad positsioonid.

Peeter Suure Merekindluse rajamise ukaasiga jaotati piirkond kolmeks sektoriks: Lõuna- (Eesti), Põhja- (Soome) ja Meresektor.^[1]

Suurtükipatareide sümbolite tähendus nimes (IV-6″/50 või IV-152/50):

IV – kahurite arv patareis
6″/152 – kahurite kaliiber tollides/millimeetrites
50 – suurtükitoru pikkus kaliibrites

Merekindluse peapositsiooni lõunasektor

Peapositsiooni moodustasid Pakri, Suurupi ja Viimsi poolsaarel ning Kakumäel, Aegnal, Naissaarel, Väike-Pakril ja Paljassaarel paiknenud rannikupatareid.

Eestis paiknevat Peeter Suure Merekindluse osa (Tallinna lähedastel saartel ja neemedel asunud rannikupatareisid, staapi, kindlusraudteed, sideobjekte, ladusid) nimetati Peeter Suure Merekindluse Tallinna mererindeks. 19 mererinde patareist asus 9 patareid Naissaarel, 3 patareid Viimsi poolsaarel ja 2 patareid tollal Viimsi koosseisu kuulunud Aegna saarel.

Suurupi rannapatareid

Rannapatarei nr 1^[2], Suurupi küla Harku vallas (valmimata, kuhu kavandati^[3] paariskahuritega patareisoomustorni) IV-14“/52 kahuripatarei (Romanovite patarei) asus Suurupi Ülemise tuletorni juures;
Rannapatarei nr 2^[4], Suurupi küla, USA firma Bethlehem Steel poolt toodetud IV-234/50 (9,2”/50) kahuritega patarei ja helgiheitjapositsioon^[5];
Õhutõrjepatarei 2a, III-57 mm
Rannapatarei nr 3^[6], Suurupi küla, Humala. Patarei IV-6” (152-mm) Canet’-tüüpi kahuriga ja helgiheitjad 1^[7] ja 2^[8].

Pakri poolsaare ja Pakri saarte rannapatareid

Rannapatarei nr 1b, III-120/45, Pakri poolsaarel oli valmis ajutistel alustel
Rannapatarei nr 3b, I-120/50, Väike-Pakri saarel oli valmis ajutistel alustel
Rannapatarei nr 2b, Suur-Pakri saarel jäi ehitamata

Kakumäe rannapatareid

Rannapatarei nr. 4^[9], koosnes IV-120/50 Vickers tüüpi suurtükist, asus Kakumäe poolsaare tipus (Kakumäe tee 250) koos komandohoone^[10], elektrijaama^[11], helgiheitjaplokiga^[12].
Õhutõrjepatarei 4a, IV-75 mm suurtükki

Naissaare rannapatareid

Rannapatarei nr 5 ehk Lõunapatarei, Põhjakülas ehk Tagakülas^[13], IV-152/45 suurtükki
Õhutõrjepatarei nr 5a, IV-75 mm
Rannapatarei nr 6, 1916. aasta sügisel arvati positsioon reservi
Rannapatarei nr 7^[14] ehk Ameerika patarei, milles IV-234/50 (9,2“/50) USA relvafirma Bethlehem Steel kahurid
Rannapatarei nr 8 ehk Troonipärija Aleksei patarei, millest oli kaevatud ainult üks süvend^[15] ja kuhu kavandati^[3] kolm (14“/52), kahe paariskahuriga patareisoomustorni
Ajutine Rannapatarei nr 9^[16]
Rannapatarei nr 9^[17], patarei õhiti 1918. aasta veebruaris
Rannapatarei nr 10a ehk Peeter Suure patarei^[18], 4 III-356 mm (14“/52)^[3] suurtükki 2 soomustornis, asus rannast ca 300 m kaugusel. Rajatis koosnes kahest kompaktsest kahekorruselisest betoonehitisest-soomustornialustest, mis omavahel olid ühendatud 200 m pikkuse liivast kuhjatud kaitsevalliga.
Rannapatarei nr 10b^[19], 4 II-305/52 (12“/52)^[20] suurtükki 2 soomustornis. Suurtükipatarei asus Djuphamneni laht ääres, kaugus rannajoonest oli 200 m. Patarei koosnes kahest suurtükialusest^[21] mõõtmetega 28x35 m ning nende vahel olevast 15 m kõrgusest komandopunktist koos jõujaamatiivaga, soomustornideni vahemaal (90 m kummagi tornini) . Kõik need on omavahel ühendatud 2,8 m kõrguse maa-aluse tunneliga, mis kulgeb sirgjooneliselt liivavalli all. Pöörlevate soomustornide alusehitised olid kahekorruselised. Komandotorn on kolmekorruseline, selle vaateplatvormil on mittepöörlev soomuskuppel. Soomuse paksus kupli kaheksa vaatepiluga esiküljel on 10 tolli (25 cm), tagaküljel 5–8 tolli ning lae osas 8–10 tolli.
Rannapatarei nr 11^[22], koosnes IV(III)-120/50 Vickers tüüpi suurtükist ja asus saare idaosas
kavandatud Rannapatarei nr nr 18 jäi ehitamata
- Naissaare patareide süsteemi tsentraliseeritud juhtimiseks ehitati saare põhjaossa massiivne kahekorruseline betoonist keskkomandopunkt, kus asusid staap, juhtivate ohvitseride magala, telefonikeskjaam.

Paljassaare rannikupatareid

Rannakaitsepatarei nr 12 (Paljassaare)^[23], Suur-Paljassaare põhjatipus (Paljassaare poolsaare loodetipus), koos Paljassaare poolsaarel asuva 3 helgiheitja (prožektori) ja tugihoonetega
Õhutõrjepatarei nr 12a, IV-75 mm, hiljem IV-57 mm

Miiduranna rannikupatareid

Rannakaitsepatarei nr. 13^[24], IV-120 mm Vickersi tüüpi suurtükki, Miiduranna küla, Viimsi vallas, Viimsi poolsaarel. Rannakaitsepatarei koosseisu kuulus neli 120 mm suurtükki, betoonist kahurialused koos varjenditega, komandopunkt ning helgiheitjad Miiduranna ja Pringi neemel.
Õhutõrjepatarei 13a, III-75 mm suurtükki

Aegna saare rannikupatareid

Ajutine 120 mm kahurite patarei.
Rannapatarei nr 14^[25], IV-75 mm suurtükki, Aegna saare läänerannikul üksteisest 40 meetri kaugusel eraldi betoonpunkrites^[26] ning helgiheitja positsioon^[27]
Rannakaitsepatarei nr 15^[28] ehk Aleksander Nevski patarei, millel 2 soomustorni, milles II-305/52 (12“/52) suurtükki, Aegna saare loodeosas Kurikneemel, Patarei betoonehitise pikkuseks oli 200 meetrit, mille kummaski otsas oli kaks 9 meetri kõrgust betoontorni, millel pöörlesid suurtel kuullaagritel soomustorn kahele kahurile. Patarei kahel eraldi maa-alusel korrusel olid ruumid meeskonnale ja laengule. Betoonosade vahele jäi kolmas soomuskuppel, kus asus komandopunkt ja selle all diiselelektrijaam. Patareide erinevaid maa-aluseid ruume ühendas sirge koridor. Helgiheitja positsioon Talneemel^[29] ja helgiheitja varjend ja elektrijaam^[30].

Viimsi poolsaare rannikupatareid (kavandatud)

Rannakaitsepatarei nr 16 Leppneemes
Rannakaitsepatarei nr 17 Tammneemes^[31]

Merekindluse peapositsiooni meresektor

Merekindluse peapositsiooni põhjasektor

Mäkiluoto rannikupatareid

Rannapatarei nr 20, mis rajati kindlustuste esmaetapil samaaegselt Aegna rannikupatareidega. Patareisse kavandati kolm 14” (356 mm) paariskahurit, kolmandat soomustorni ei ehitatud valmis.

Viited

Välislingid

[Mehis_Helme-1] Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996. Autori kirjastusel : 2006

[2] Mälestised • 8863 Peeter Suure Merekindluse valmimata rannakaitsepatarei nr. 1 kaks süvendit, 1916. a.

[libes.ru-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 Отечественная Береговая Артиллерия, 14"/ 52 Башенные Установки, Техника И Вооружение 1997 03

[4] Mälestised • 8868 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 2, 1916. a.

[5] Mälestised • 8864 Peeter Suure Merekindluse Suurupi rannakaitsepaterei nr. 2 helgiheitja varjend ja positsioon, 1916. a.

[6] Mälestised • 8866 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 3 varemed

[7] Mälestised • 8867 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 3 helgiheitja

[8] Mälestised • 8871 Peeter Suure Merekindluse mererinde Suurupi positsiooni idapoolse helgiheitja varjend, 1917. a.

[9] Mälestised • 8744 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4, 1913–1914

[10] Mälestised • 8745 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 komandopunkt, 1915. a.

[11] Mälestised • 8742 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja jõujaama varjend, 1916. a

[12] Mälestised • 8743 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja varjend ja positsioon, 1916. a.

[13] 6" Canet suurtüki soomustorn. Kultuurimälestiste riiklik register

[14] Mälestised • 2643 Rannapatarei nr. 7, "Ameerika"

[15] Mälestised • 2644 Rannapatarei nr. 8 lõunapoolne süvend

[16] Отечественная Береговая Артиллерия, 8"/45 Пушка, Техника И Вооружение 1997 03

[17] Отечественная Береговая Артиллерия, 8"/50 Пушки, Техника И Вооружение 1997 03

[18] Mälestised • 2646 Rannapatarei nr. 10a, "Peeter Suure"

[19] Mälestised • 2647 Rannapatarei nr. 10b

[20] Отечественная Береговая Артиллерия, Двухорудийные 180-Мм Береговые Башенные Установки МБ-2-180, Техника И Вооружение 1997 03

[21] 305-мм батарея №10б на о. Нарген в 1917 г.

[22] Mälestised • 2648 Rannapatarei nr. 11

[23] Mälestised • 8516 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 12, 1915. a.

[24] Mälestised • 8897 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 13, 1915. a.

[25] Mälestised • 8694 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14, 1915. a.

[26] Aegna saar, 20. sajandi esimene pool

[27] Mälestised • 8695 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14 helgiheitja positsioon, 1915. a

[28] Mälestised • 8696 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15

[29] Mälestised • 8698 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja positsioon, 1915–1917

[30] Mälestised • 8697 Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja varjend, 1915–1917

[31] Viimsi militaarlugu

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]

[21]

[22]

[23]

[24]

[25]

[26]

[27]

[28]

[29]

[30]

[31]