Rästiklaste mürk

Rästiklaste mürk on rästiklaste süljenäärmete toksiline nõre (ka sülg). Rästiklased kasutavad eesmürgihambaid väikeste saakloomade surmamises aga ka enesekaitsel. Inimesel võib rästiklase mürgihammustus põhjustada erineva raskusastmega mürgistusseisundeid ja ka surma.

Rästiklaste mürk toimib ohvri organismisse hemolüütiliselt.

Rästikumürgiks nimetatakse ka maokasvandustes ja kodumajapidamistes rästiklastelt lüpstavat värsket sülge ning sellest valmistatud kuivmürki ja katseloomadele süstitavat rästikumürki.

Rästiklaste (Viperidea) mürgi tugevus erineb liigiti. Näiteks ahelrästiku (Daboia russelli), hariliku eefa (Echis carinatus), Ameerika lõgismadude (Crotalus spp), bušmeisterlaste (Lachesis spp.), botropslaste (Bothrops spp.), aafrikarästiklaste (Bitis spp.), kärnrästiklaste (Causus spp.) või sarvikrästiklaste (Cerastes spp.) hammustused võivad kiire abisaamise puudusel olla fataalsed. Samas näiteks Austrias ja Ungaris levinud rästiklane Vipera ursinii on küllaltki ohutu ning teadaolevalt pole suuri õnnetusi põhjustanud. Eestis elava hariliku rästiku hammustused lõpevad surmaga harva.

Hariliku rästiku mürk

 Pikemalt artiklis Hariliku rästiku mürk

Hariliku rästiku mürk (ladina keeles venenum Viperae berus) on meditsiiniliselt oluline droog. Tavaliselt on see kollakat värvi, lõhnatu õlijas eritis (vedelik), mis seguneb veega üsna lihtsalt. Rästikumürk alkoholis ei lahustu, vaid vajub enamasti kristalse moodustisena alkoholiga täidetud anuma põhja.

Tava- (ning teaduskeeles) räägitakse aga rästiku sülje asemel rästikumürgist, eelkõige rästikumürgile sajanditepikkuse traditsioonina omistatud võime tõttu inimesi ning loomi osaliselt kahjustada (või tappa). Rästikutelt laboratooriumides kogutud mürgi keskmine surmav annus laborihiir(t)ele manustatuna on naha alla süstituna 6,45 mg/kg, kõhuõõnde süstituna 0,80 mg/kg ja veeni süstituna 0,55 mg/kg.

Maailmas on tänapäeval teatatud üksikutest inim-surmajuhtumitest hariliku rästiku hammustusega seonduvalt. Kuna kaasaegsed ravimeetodid on võimaldanud suremust järsult vähendada, siis hariliku rästiku hammustuse tõttu hukkub ligi 1% hammustatud inimesi, kõige tavalisemalt lapseeas.

Hariliku rästiku mürk on ravimpreparaadi Viprosal B peamine toimeaine.

Droog

Tuntumad keemilised koostisained

Rästiku süljenäärmete nõres, vedelikuna, on tuvastatud mitmeid ensüüme (pole teada, kas on uuritud ka rünnaku ehk normaalse jahi käigus eritatava nõre keemilist koostist):

• proteaase
• fosfolipaase
• nukleotidaase
• hüaluronidaase
• metalloproteinaase (75% rästiku süljenäärmete nõre proteolüütilisest toimest omistatakse just nimetatud proteinaasidele) jt.

Rästiklaste sülg ja teadus

Rästiklaste perekonna madudelt kogutud (inglise milking) mürgi koostisosade põhjal sünteesitud ained, leiavad kasutust nii akadeemilises kui traditsioonilises meditsiinis (sh homöopaatias) mitmesuguste salvide jt ravimpreparaatide näol. Uuemates uuringutes töötatakse välja inimmudeleid rästiku süljenäärmete nõrest valmistatud kemikaalide kasutamiseks näiteks kasvajarakkude ja HI-viiruse elutsükli halvamisel.

Enim teatakse rästiklaste sülje baasil komplekteeritud, eraldatud ja sünteesitud aineid ravimitööstuses ning sellega tihedalt seotud teadusasutustes. 1990. aastatel kiitis FDA heaks mitmeid rästiklaste süljenäärmete nõre baasil keemiliselt sünteesitud ravimeid, mis olid mõeldud sadade miljonite inimeste südamehaiguste ning rinnaangiini (angina pectoris) ja südameinfarkti ennetamise, kohaloleva ja järelravimina, mida tutvustati "super aspiriinina": Aggrastat, Plavix, Epetifibatide, Integrilin jpt.

Lisaks eelnimetatuile on rästiklaste sugukonna madude süljenäärmete eritist ehk mürki aluseks võttes sündinud angiotensiin-konvertaasi inhibiitorid ehk (AKE-inhibiitorid), mis pärsivad RAA-süsteemi (toimeaine alusel klassifitseerituna, mõned enim väljastatud retseptiravimid perindoprilum, captoprilum, enalaprilum, lisinoprilum, ramiprilum jpt). Loetletud sünteetilised ravimipreparaadid on päästnud ning pikendamas ja ravimas 100 miljoneid inimesi maailmas, samuti on neil oluline roll maailma riikide majanduses (sajad tuhanded töökohad, tehased, uurijad, laborid, apteegid, arstipraksised ja inimesed).

Tänapäev

 Pikemalt artiklis Brilinta

Hiljem töötas ravimihiid AstraZeneca välja ja registreeris ravimi toimeainega ticagrelorum, mille kaubamärgid Ameerika Ühendriikides on Brilinta ja Euroopa Liidus, sh ka Eestis, Possia. AstraZeneca on rahaga toetanud kõiki peamisi meditsiinilisi kliinilisi uuringuid koondnimetusega "Plato's trial", mille tulemusel tunnistati Brilinta efektiivsemaks kui Plavix. Eesti Haigekassa süsteemi kaudu turustatakse mõlemat nimetatud toimeainega ravimit.

Vaata ka

• mürgistusteabekeskus
• rästiklased
• rästikumürgi antiseerum

Välisallikad

• A.Raal, 2010. "Farmakognoosia". ISBN 978-9949-194-12-4
• Nicole I. Stacy DrMedVeta, A. Rick Alleman DMV, PhDb, Katherine A. Sayler MEdb . Diagnostic Hematology of Reptiles.
• LAURAN NEERGAARD, FDA approves 'super aspirin' for certain heart patients, AP Medical Writer, AP Online, 14.05. 1998 Aggrastat for patients hospitalized in America with unstable angina and heart attacks
• Medical Marketing & Media, FDA approves Plavix (clopdogrel bisulfate) for certain heart patients in America with unstable angina and mild heart attacks patients, 1. aprill, 2002 Plavix upgraded to standard therapy for unstable angina
• Stan Lake,Pit Vipers: Friend or Foe? , Reprinted from NC Herps, the newsletter of the North Carolina Herpetological Society, 27. väljaanne, nr 3, juuli 2004
• Kuidas sünnivad ravimid mürkmadude kaudu, National Institute of Health (NIH) -27. teadusinstituuti ühendava organisatsiooni veebileht
• The University of Edinburgh, ravim Aggrastat (tirofiban)
• Plavix (clopidogrel)
• Integrilin
• Integrillin
• DUFF WILSON,AstraZeneca Anticlotting Drug Wins Approval, 20. juuli 2011
• Australian Public Assessment Report for Ticagrelor, Sponsor: AstraZeneca Pty Ltd
• Dr Christopher P Cannon, MD, Prof Robert A Harrington, MD, Stefan James, MD, Diego Ardissino, MD, Prof Richard C Becker, MD, Håkan Emanuelsson, MD, Steen Husted, MD, Prof Hugo Katus, MD, Prof Matyas Keltai, MD, Nardev S Khurmi, MD, Frederic Kontny, MD, Prof Basil S Lewis, MD, Prof Philippe Gabriel Steg, MD, Robert F Storey, MD, Daniel Wojdyla, MSc, Prof Lars Wallentin, MD,Comparison of ticagrelor with clopidogrel in patients with a planned invasive strategy for acute coronary syndromes (PLATO): a randomised double-blind study, 14. jaanuar 2010, The Lancet, DOI: http://dx.doi.org/10.1016/S0140-6736(09)62191-7
• Plato kliiniliste uuringute efektiivsus
• Plato kliinilise uuringute disain
• Plato kliinilise uuringu ohutusinfo
• Eesti Ravimiameti sissekanne registreeritud humaanravimite registris toimeainele ticagrelorum