Rästiklaste mürk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Voorits (arutelu | kaastöö)
P laboratooriumites > laboratooriumides
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
'''Rästikumürk''' on [[rästiklased|rästiklaste]] [[süljenäärmed|süljenäärmete]] [[toksiin|toksiline]] nõre (ka [[sülg]]). Rästiklased kasutavad [[eesmürgihambad|eesmürgihambaid]] väikeste [[saakloom]]ade surmamises aga ka enesekaitsel. Kokkupuutel teiste bioloogiliste organismidega nagu [[röövloom]]ad ja vaenlased (näiteks inimene) võib toksiin põhjustada erineva raskusastmega [[rästikuhammustuse mürgistus|mürgistusseisundeid]] ja ka [[surm]]a.
'''Rästiklaste mürk''' on [[rästiklased|rästiklaste]] [[süljenäärmed|süljenäärmete]] [[toksiin|toksiline]] nõre (ka [[sülg]]). Rästiklased kasutavad [[eesmürgihambad|eesmürgihambaid]] väikeste [[saakloom]]ade surmamises aga ka enesekaitsel. Inimesel võib rästiklase mürgihammustus põhjustada erineva raskusastmega [[rästikuhammustuse mürgistus|mürgistusseisundeid]] ja ka [[surm]]a.


Rästikumürgiks nimetatakse ka [[maokasvandus]]tes ja kodumajapidamistes rästiklastelt lüpstavat värsket sülge ning sellest valmistatud kuivmürki ja katseloomadele süstitavat rästikumürki.
Rästikumürgiks nimetatakse ka [[maokasvandus]]tes ja kodumajapidamistes rästiklastelt lüpstavat värsket sülge ning sellest valmistatud kuivmürki ja katseloomadele süstitavat rästikumürki.

Redaktsioon: 29. juuni 2016, kell 23:42

Rästiklaste mürk on rästiklaste süljenäärmete toksiline nõre (ka sülg). Rästiklased kasutavad eesmürgihambaid väikeste saakloomade surmamises aga ka enesekaitsel. Inimesel võib rästiklase mürgihammustus põhjustada erineva raskusastmega mürgistusseisundeid ja ka surma.

Rästikumürgiks nimetatakse ka maokasvandustes ja kodumajapidamistes rästiklastelt lüpstavat värsket sülge ning sellest valmistatud kuivmürki ja katseloomadele süstitavat rästikumürki.

Hariliku rästiku mürk

 Pikemalt artiklis Hariliku rästiku mürk

Hariliku rästiku mürk (ladina keeles venenum Viperae berus) on meditsiiniliselt oluline droog. Tavaliselt on see kollakat värvi, lõhnatu õlijas eritis (vedelik), mis seguneb veega üsna lihtsalt. Rästikumürk alkoholis ei lahustu, vaid vajub enamasti kristalse moodustisena alkoholiga täidetud anuma põhja.

Tava- (ning teaduskeeles) räägitakse aga rästiku sülje asemel rästikumürgist, eelkõige rästikumürgile sajanditepikkuse traditsioonina omistatud võime tõttu inimesi ning loomi osaliselt kahjustada (või tappa). Rästikutelt laboratooriumides kogutud mürgi keskmine surmav annus laborihiir(t)ele manustatuna on naha alla süstituna 6,45 mg/kg, kõhuõõnde süstituna 0,80 mg/kg ja veeni süstituna 0,55 mg/kg.

Maailmas on tänapäeval teatatud üksikutest inim-surmajuhtumitest hariliku rästiku hammustusega seonduvalt.

Hariliku rästiku mürk on ravimpreparaadi Viprosal B peamine toimeaine.[1]

Droog

Tuntumad keemilised koostisained

Rästiku süljenäärmete nõres, vedelikuna, on tuvastatud mitmeid ensüüme (pole teada, kas on uuritud ka rünnaku ehk normaalse jahi käigus eritatava nõre keemilist koostist):

Rästiklaste sülg ja teadus

Rästiklaste perekonna madudelt kogutud (inglise milking) mürgi koostisosade põhjal sünteesitud ained, leiavad kasutust nii akadeemilises kui traditsioonilises meditsiinis (sh homöopaatias) mitmesuguste salvide jt ravimpreparaatide näol. Uuemates uuringutes töötatakse välja inimmudeleid rästiku süljenäärmete nõrest valmistatud kemikaalide kasutamiseks näiteks kasvajarakkude ja HI-viiruse elutsükli halvamisel.

Enim teatakse rästiklaste sülje baasil komplekteeritud, eraldatud ja sünteesitud aineid ravimitööstuses ning sellega tihedalt seotud teadusasutustes. 1990. aastatel kiitis FDA heaks mitmeid rästiklaste süljenäärmete nõre baasil keemiliselt sünteesitud ravimeid, mis olid mõeldud sadade miljonite inimeste südamehaiguste ning rinnaangiini (angina pectoris) ja südameinfarkti ennetamise, kohaloleva ja järelravimina, mida tutvustati "super aspiriinina": Aggrastat, Plavix, Epetifibatide, Integrilin jpt.

Lisaks eelnimetatuile on rästiklaste sugukonna madude süljenäärmete eritist ehk mürki aluseks võttes sündinud angiotensiin-konvertaasi inhibiitorid ehk (AKE-inhibiitorid), mis pärsivad RAA-süsteemi (toimeaine alusel klassifitseerituna, mõned enim väljastatud retseptiravimid perindoprilum, captoprilum, enalaprilum, lisinoprilum, ramiprilum jpt). Loetletud sünteetilised ravimipreparaadid on päästnud ning pikendamas ja ravimas 100 miljoneid inimesi maailmas, samuti on neil oluline roll maailma riikide majanduses (sajad tuhanded töökohad, tehased, uurijad, laborid, apteegid, arstipraksised ja inimesed).

Tänapäev

 Pikemalt artiklis Brilinta

Hiljem töötas ravimihiid AstraZeneca välja ja registreeris ravimi toimeainega ticagrelorum, mille kaubamärgid Ameerika Ühendriikides on Brilinta ja Euroopa Liidus, sh ka Eestis, Possia. AstraZeneca on rahaga toetanud kõiki peamisi meditsiinilisi kliinilisi uuringuid koondnimetusega "Plato's trial", mille tulemusel tunnistati Brilinta efektiivsemaks kui Plavix. Eesti Haigekassa süsteemi kaudu turustatakse mõlemat nimetatud toimeainega ravimit.

Viited

  1. VIPROSAL B Ravimi omaduste kokkuvõte, veebiversioon (vaadatud 11.04.2014)

Vaata ka

Välisallikad