Supluse puiestee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Põigi > põigu (vt ÕS)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Supluse puiestee''' on tänav [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Pirita]] asumis. Supluse puiestee algab Pirita rannahoone juurest, ristub [[Merivälja tee]], [[Metsavahi põik|Metsavahi põigu]] ja [[Jahimehe põik|Jahimehe põiguga]] ning lõpeb [[Eduard Bornhöhe tee]]l. Supluse puiestee on lääneloode-idakagusuunaline ja ligikaudu 470 meetri pikkune.
'''Supluse puiestee''' on tänav [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Pirita]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Supluse puiestee algab Pirita rannahoone juurest, ristub [[Merivälja tee]], [[Metsavahi põik|Metsavahi põigu]] ja [[Jahimehe põik|Jahimehe põiguga]] ning lõpeb [[Eduard Bornhöhe tee]]l. Supluse puiestee on lääneloode-idakagusuunaline ja ligikaudu 470 meetri pikkune.


Supluse puiestee sai nime [[14. veebruar|14. veebruaril]] [[1958]].<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 116</ref> Tänav on saanud nime Pirita supelranna järgi.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 295</ref>
Supluse puiestee sai nime [[14. veebruar|14. veebruaril]] [[1958]].<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 116</ref> Tänav on saanud nime Pirita supelranna järgi.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 295</ref>

Redaktsioon: 23. juuni 2016, kell 10:24

Supluse puiestee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Pirita asumis.[1] Supluse puiestee algab Pirita rannahoone juurest, ristub Merivälja tee, Metsavahi põigu ja Jahimehe põiguga ning lõpeb Eduard Bornhöhe teel. Supluse puiestee on lääneloode-idakagusuunaline ja ligikaudu 470 meetri pikkune.

Supluse puiestee sai nime 14. veebruaril 1958.[2] Tänav on saanud nime Pirita supelranna järgi.[3]

Viited

  1. http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm
  2. Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 116
  3. Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 295