Elu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
4. rida: | 4. rida: | ||
'''Elu''' (ladina ''vīta'', ka ''vītae'', ingise ''life'', kreeka ''βίος'', ''bios'')üldist kuuluvust, düünamikat ja üldtunnustatud ja ühtset, mõttelist ega teaduslikku definitsiooni ei oma. |
'''Elu''' (ladina ''vīta'', ka ''vītae'', ingise ''life'', kreeka ''βίος'', ''bios'')üldist kuuluvust, düünamikat ja üldtunnustatud ja ühtset, mõttelist ega teaduslikku definitsiooni ei oma. |
||
Sajandite vältel |
Sajandite vältel on inimesed, filosoofid, teadlased (luues ja süstematiseerides erinevaid teadusdistsipliine) püüdnud uurida ja seletada elu ning leida vastust küsimusele: mis on elu? - Kas on sellist teooriat, printsiipi, energiat, allikat, absoluuti, jõudu või ainet, mis lubaks rangelt piiritled aelu, ka oleva, mitteelavast. Elu defineerimise ning elusa ja eluta mateeria eristamise probleemid tekivad eeskätt elu tekkega [[Maa (planeet)|maal]], [[päikesesüsteem]]i tekke, tehiselu ning võimaliku Maa-välise elu puhul. Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb [[bioloogia]]. |
||
==Elu evolutsioon== |
==Elu evolutsioon== |
Redaktsioon: 21. juuni 2016, kell 21:29
See artikkel on elu mõistest bioloogias, eksobioloogias ja kunstliku elu valdkonnas ning orgaanilisest elust Maal; üldise elumõiste kohta filosoofias ja teoloogias vaata artiklit Elu (filosoofia); elu aspektide kohta, mis puudutavad ainult inimest, vaata artiklit Inimese elu; Eesti kirjastuse kohta vaata Elu (kirjastus); 1920. aastatel ilmunud Eesti ajalehe kohta vaata Elu (ajaleht) |
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Elu (ladina vīta, ka vītae, ingise life, kreeka βίος, bios)üldist kuuluvust, düünamikat ja üldtunnustatud ja ühtset, mõttelist ega teaduslikku definitsiooni ei oma. Sajandite vältel on inimesed, filosoofid, teadlased (luues ja süstematiseerides erinevaid teadusdistsipliine) püüdnud uurida ja seletada elu ning leida vastust küsimusele: mis on elu? - Kas on sellist teooriat, printsiipi, energiat, allikat, absoluuti, jõudu või ainet, mis lubaks rangelt piiritled aelu, ka oleva, mitteelavast. Elu defineerimise ning elusa ja eluta mateeria eristamise probleemid tekivad eeskätt elu tekkega maal, päikesesüsteemi tekke, tehiselu ning võimaliku Maa-välise elu puhul. Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia.
Elu evolutsioon
Sageli defineeritakse elu tarvilike tunnuste kaudu, mis elusolenditel ehk organismidel peavad olema:
- Homöostaas:adaptatsioon- sisekeskkonna regulatsioon püsiva oleku hoidmiseks.
- Organiseeritus: koosnemine ühest või mitmest rakust, mis on elu põhiüksus.
- Pikemalt artiklis Elusloodus#Eluslooduse organiseerituse tasandid
Nimetatud on ka teisi tarvilikke tunnuseid:
- eristatus ümbritsevast keskkonnast ja spetsiifiline liigiomane põhistruktuur;
- ainevahetus ka metabolism – biomolekulide komplekteerimine ainetest ka keemiliste reaktsioonide vahendusel füsioloogiliste protsesside toimumiseks: rakkude jagunemine, paljunemine, kasvamine ja apoptoos ning kaitsevõime ja energia kohalolu ja muundamisvõime;
- paljunemine – omataoliste järglaste tootmine päriliku informatsiooni abil;
- kasvamine – elusaine juurdekasv organismis rakkude hulga ja/või suuruse kasvu arvel;
- reageerimine sise- või väliskeskkonna füüsikalistele või keemilistele muutustele, kohastumisvõime keskkonnaga teatud piirides;
Elusaks võidakse lugeda eluvormi, mis vastab mõnedele või enamikule nendest kriteeriumidest. Näiteks viirusi peetakse tihti elusa ja eluta piiripealseks nähtuseks kuna väljaspool peremeesorganismi ei ole nad võimelised iseseisvalt elunema, kuid organismi, rakku sattununa muutuvad ja käituvad nad sageli iseseisva eluvormina, liikudes, toitudes ning elades ja paljunedes.
Organismid jagunevad kolme suurde domeeni: arhed, bakterid ja eukarüoodid. Organismide "ehituskiviks" on rakk. Paljud organismid (ainuraksed) koosnevad ühestainsast rakust, teised (hulkraksed) koosnevad rakkude geneetiliselt reguleeritud ja valdavas enamikus toimivatest süsteemidest.
Eluvormid
- Pikemalt artiklis Bioloogia
Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit (rakkudest elustiku ja biosfäärini). Elusorganisme uurib bioloogia.
Elusolendite tähtsamad rühmad
- Pikemalt artiklis ''LUCA''
Viirused
- Pikemalt artiklis Viiruste evolutsioon
Bakterid
- Pikemalt artiklis Bakterid
- Bakterite artiklis ka Bakterite evolutsioonist. Bakterite loend
Arhed ehk arhebakterid
- Pikemalt artiklis Arhede evolutsioon
Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid
- Pikemalt artiklis Eukarüootide evolutsioon
Protistid
- Pikemalt artiklis Protistide evolutsioon
Taimed
- Pikemalt artiklis Taimede evolutsioon
- Taimed, Taimede loend,
- Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad)
- Sammaltaimed
- Sõnajalgtaimed
- Paljasseemnetaimed
- Õistaimed ehk katteseemnetaimed.
Seened
- Pikemalt artiklis Seente evolutsioon
Loomad
- Pikemalt artiklis Loomade evolutsioon
- Käsnad
- Ainuõõssed
- Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid)
- Lülijalgsed (Koorikloomad, Ämblikulaadsed, Putukad)
- Limused (Peajalgsed, Teod, Karbid)
- Okasnahksed
- Keelikloomad (Kõhrkalad, Luukalad, Kahepaiksed,Roomajad,
Linnud, Imetajad)
Inimese evolutsioon
- Pikemalt artiklis Inimese evolutsioon
Praeguste teadmiste kohaselt on elu eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega üksustele (organismidele) omasteemergentsete protsesside kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva keskkonnaga aineid ja energiat, töödelda informatsiooni, liikuda, kasvada ja paljuneda.
Elustik
- Pikemalt artiklis Elustik
Elustiku ehk bioota liigitatakse mingi piiritletud ala kaudu:
- Taimestikuks ehk flooraks
- Loomastikuks ehk faunaks
Elu biokeemiline klassifikatsioon
Elususe eelduseks on teatud orgaanilised ja anorgaanilised komponendid (molekulid ja ioonid; rakud, organellid, organid ja organismid), nende omavaheline, tihti geneetiliselt kodeeritud aga ka keskkonnast lähtuv, sobitatus struktuuridesse ja vastastikune biotoime ning elusorganismi funktsioneerimine tervikuna. Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad süsiniku molekulide ahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad lipiididest ja valkudest kestad. Niisiis terve elusloodus on ülesehitatud süsinikuühenditest. Seda valdkonda uurib orgaanilise keemia haru biokeemia. (Täpsema keemiliste ainete sisalduse kohta elus rakkudes
Elu kui nähtus
Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest füüsilistest objektidest[1], mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu (surm) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.[2][3]
Eluks nimetatakse ka:
- perioodi, mille vältel organism omab elu tunnuseid (nt inimelu)
- kogu elusorganismide kogu (nt elu Maal)
- teatud iseloomulikku elamisviisi või elu aspekti (nt maaelu, eraelu)
Kirjandus
- Schrödinger, Erwin. WHAT IS LIFE? The Physical Aspect of the Living Cell., Based on lectures delivered under the auspices of the Dublin Institute for Advanced Studies at Trinity College, Dublin, in February 1943, 1944, (vaadatud 30.05.2013) (pdf)
- Peter Van Inwagen. Material Beings, Ithaca: Cornell University Press 1990.
- Claus Emmeche. Defining Life, Explaining Emergence, 1997, 30.05.2013)
- Heintalu, Aleksanderalias Vigala Sass, koostanud Elo Liiv.Estide (tšuudide) hingestatud ilm (1. osa),Teadaandmise Raamat, 2001, ISBN: 9985781058 .
- Noam Lahav, Shlomo Nir, Avshalom C. Elitzur. The emergence of life on Earth, Progress in Biophysics and Molecular Biology, Vol 75, Issues 1–2, 2001, pages 75–120. Osaline(vaadatud 30.05.2013)
- IUPAC. Chemical evolution toward the origin of life, Pure Appl. Chem., Vol. 79, No. 12, pp. 2101–2117, 2007.doi:10.1351/pac200779122101.30.05.2013) (pdf)
- Mark Bedau. The Nature of Life. – StevenLuper (toim). The Cambridge Companion to Life and Death, Cambridge: Cambridge University Press, 2014.
Eestikeelne kirjandus
- Veera Korsunskaja.Charles Darwin, tõlkinud Paavel Raid, J. Metsar , Eesti Riiklik Kirjastus,1959,
- Stephen Hawking, Universum pähklikoores, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, Tõlkinud Henn Käämbre, ISBN: 9985701208,
- Stephen Hawking, Leonard Mlodinow. Universumi suurejooneline ehitus, tõlkinud Eve-Reet Tammet, TEA Kirjastus 2013, ISBN: 9789949241101
- Tago Sarapuu, Bioloogia gümnaasiumile (1. osa) 192 lk. Eesti Loodusfoto 2003, ISBN: 9985-830-51-2 (Õpikus on väga hea, selge elu definitsioon)
- Erwin Schrödinger, "Mis on elu? Vaim ja aine. Autobiograafilisi visandeid"Kirjastus: Ilmamaa 2015 ISBN: 9789985775363
Vaata ka
- Astrobioloogia
- Kosmoloogia
- Biogeofüüsika
- Bioloogia
- Biosemiootika
- Taimegeograafia
- Genees
- Päikesesüsteem
- Elusloodus
- Eluvormid
- Elu teke
- LUCA Last universal common ancestor
Viited
- ↑ Koshland Jr, Daniel E. (22. märts 2002). "The Seven Pillars of Life". Science. 295 (5563): 2215–2216. DOI:10.1126/science.1068489. PMID 11910092. Vaadatud 25. mail 2009.
- ↑ Definition of inanimate. WordNet Search by Princeton University.
- ↑ "Merriam-Webster Dictionary". Merriam-Webster Dictionary. Vaadatud 21. juunil 2009.
Välislingid
Vikisõnastiku artikkel: elu |