Elu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}


'''Elu''' (ladina ''vīta'', ka ''vītae'', ingise ''life'', kreeka ''βίος'', ''bios'') üldist kuuluvust, düünamikat ja üldtunnustatud ja ühtset, mõttelist ega teaduslikku definitsiooni ei oma.
'''Elu''' (ladina ''vīta'', ka ''vītae'', ingise ''life'', kreeka ''βίος'', ''bios'')üldist kuuluvust, düünamikat ja üldtunnustatud ja ühtset, mõttelist ega teaduslikku definitsiooni ei oma.
Sajandite vältel on inimesed, filosoofid, teadlased (luues ja süstematiseerides erinevaid teadusdistsipliine) püüdnud uurida ja seletada elu ning leida vastust küsimusele: mis on elu? - Kas on sellist teooriat, printsiipi, energiat, allikat, absoluuti, jõudu või ainet, mis lubaks rangelt piiritleda elu, ka oleva, mitteelavast. Elu defineerimise ning elusa ja eluta mateeria eristamise probleemid tekivad eeskätt elu tekkega [[Maa (planeet)|maal]], [[päikesesüsteem]]i tekke, tehiselu ning võimaliku Maa-välise elu puhul. Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb [[bioloogia]].
Sajandite vältel oninimesed, filosoofid, teadlased (luues ja süstematiseerides erinevaid teadusdistsipliine) püüdnud uurida ja seletada elu ning leida vastust küsimusele: mis on elu? - Kas on sellist teooriat, printsiipi, energiat, allikat, absoluuti, jõudu või ainet, mis lubaks rangelt piiritledaelu, ka oleva, mitteelavast. Elu defineerimise ning elusa ja eluta mateeria eristamise probleemid tekivad eeskätt elu tekkega [[Maa (planeet)|maal]], [[päikesesüsteem]]i tekke, tehiselu ning võimaliku Maa-välise elu puhul. Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb [[bioloogia]].


==Elu evolutsioon==
==Elu evolutsioon==
{{Bioloogiline klassifitseerimine}}
{{Bioloogiline klassifitseerimine}}
Sageli defineeritakse elu tarvilike tunnuste kaudu, mis elusolenditel ehk [[organism]]idel peavad olema:
Sageli defineeritakse elu tarvilike tunnuste kaudu, mis elusolenditel ehk [[organism]]idel peavad olema:
#[[Homöostaas]]: adaptatsioon- sisekeskkonna regulatsioon püsiva oleku hoidmiseks.
#[[Homöostaas]]:adaptatsioon- sisekeskkonna regulatsioon püsiva oleku hoidmiseks.
#Organiseeritus: koosnemine ühest või mitmest [[rakk|rakust]], mis on elu põhiüksus.
#Organiseeritus: koosnemine ühest või mitmest [[rakk|rakust]], mis on elu põhiüksus.
{{vaata|Elusloodus#Eluslooduse organiseerituse tasandid}}
{{vaata|Elusloodus#Eluslooduse organiseerituse tasandid}}
74. rida: 74. rida:
*[[Limused]] ([[Peajalgsed]], [[Teod]], [[Karbid]])
*[[Limused]] ([[Peajalgsed]], [[Teod]], [[Karbid]])
*[[Okasnahksed]]
*[[Okasnahksed]]
*[[Keelikloomad]] ([[Kõhrkalad]], [[Luukalad]], [[Kahepaiksed]], [[Roomajad]],<br>[[Linnud]], [[Imetajad]])
*[[Keelikloomad]] ([[Kõhrkalad]], [[Luukalad]], [[Kahepaiksed]],[[Roomajad]],<br>[[Linnud]], [[Imetajad]])


====Inimese evolutsioon====
====Inimese evolutsioon====
88. rida: 88. rida:
===Elu biokeemiline klassifikatsioon===
===Elu biokeemiline klassifikatsioon===
Elususe eelduseks on teatud orgaanilised ja anorgaanilised komponendid ([[molekul]]id ja [[ioon]]id; [[rakk|rakud]], [[organell]]id, [[elund|organ]]id ja [[organism]]id), nende omavaheline, tihti geneetiliselt kodeeritud aga ka keskkonnast lähtuv, sobitatus struktuuridesse ja vastastikune biotoime ning elusorganismi funktsioneerimine tervikuna.
Elususe eelduseks on teatud orgaanilised ja anorgaanilised komponendid ([[molekul]]id ja [[ioon]]id; [[rakk|rakud]], [[organell]]id, [[elund|organ]]id ja [[organism]]id), nende omavaheline, tihti geneetiliselt kodeeritud aga ka keskkonnast lähtuv, sobitatus struktuuridesse ja vastastikune biotoime ning elusorganismi funktsioneerimine tervikuna.
Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad [[süsinik]]u molekulide ahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad [[lipiidid]]est ja [[valgud|valkudest]] kestad. Niisiis terve elusloodus on ülesehitatud süsinikuühenditest. Seda valdkonda uurib [[Orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] haru [[biokeemia]]. (Täpsema keemiliste ainete sisalduse kohta elus rakkudes {{Vaata|Rakk#Keemiliste_elementide_sisaldus_rakkudes}}.)
Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad [[süsinik]]u molekulide ahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad [[lipiidid]]est ja [[valgud|valkudest]] kestad. Niisiis terve elusloodus on ülesehitatud süsinikuühenditest. Seda valdkonda uurib [[Orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] haru [[biokeemia]]. (Täpsema keemiliste ainete sisalduse kohta elus rakkudes


==Elu kui nähtus==
==Elu kui nähtus==
''Elu'' on nähtus, mis eristab [[organism]]e, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest [[Füüsikaline keha|füüsilistest objektidest]]<ref name=Koshland>{{Cite journal |title=The Seven Pillars of Life |journal=Science |date=22. märts 2002 |first=Daniel E. |last=Koshland Jr |volume=295 |issue=5563 |pages=2215–2216 |doi= 10.1126/science.1068489 |url=http://www.sciencemag.org/cgi/content/full/295/5563/2215 |accessdate=2009-05-25 |pmid=11910092}}</ref><ref name=AHDLife>The [[American Heritage Dictionary]] of the English Language, 4th edition, published by Houghton Mifflin Company, via [http://www.answers.com/topic/life Answers.com]:
''Elu'' on nähtus, mis eristab [[organism]]e, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest [[Füüsikaline keha|füüsilistest objektidest]]<ref name=Koshland>{{Cite journal |title=The Seven Pillars of Life |journal=Science |date=22. märts 2002 |first=Daniel E. |last=Koshland Jr |volume=295 |issue=5563 |pages=2215–2216 |doi= 10.1126/science.1068489 |url=http://www.sciencemag.org/cgi/content/full/295/5563/2215 |accessdate=2009-05-25 |pmid=11910092}}</ref>, mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu ([[surm]]) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.<ref>[http://wordnetweb.princeton.edu/perl/webwn?s=inanimate Definition of ''inanimate''.] WordNet Search by Princeton University.</ref><ref>{{cite web |url=http://www.merriam-webster.com/dictionary/life |title=Merriam-Webster Dictionary |accessdate=2009-06-21 |publisher=Merriam-Webster Dictionary}}</ref>
* "The property or quality that distinguishes living organisms from dead organisms and inanimate matter, manifested in functions such as metabolism, growth, reproduction, and response to stimuli or adaptation to the [[Environment (biophysical)|environment]] originating from within the organism."
* "The characteristic state or condition of a living organism."</ref>, mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu ([[surm]]) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.<ref>[http://wordnetweb.princeton.edu/perl/webwn?s=inanimate Definition of ''inanimate''.] WordNet Search by Princeton University.</ref><ref>{{cite web |url=http://www.merriam-webster.com/dictionary/life |title=Merriam-Webster Dictionary |accessdate=2009-06-21 |publisher=Merriam-Webster Dictionary}}</ref>


Eluks nimetatakse ka:
Eluks nimetatakse ka:
101. rida: 99. rida:


==Kirjandus==
==Kirjandus==
*[[Erwin Schrödinger|Schrödinger, Erwin]]. ''WHAT IS LIFE? The Physical Aspect of the Living Cell.'', Based on lectures delivered under the auspices of the Dublin Institute for Advanced Studies at Trinity College, Dublin, in February 1943, [[1944]], [http://whatislife.stanford.edu/LoCo_files/What-is-Life.pdf (veebiversioon (vaadatud 30.05.2013)] (pdf)
*[[Erwin Schrödinger|Schrödinger, Erwin]]. ''WHAT IS LIFE? The Physical Aspect of the Living Cell.'', Based on lectures delivered under the auspices of the Dublin Institute for Advanced Studies at Trinity College, Dublin, in February 1943, 1944, [http://whatislife.stanford.edu/LoCo_files/What-is-Life.pdf( (vaadatud 30.05.2013)] (pdf)
*[[Peter Van Inwagen]]. ''Material Beings'', Ithaca: Cornell University Press [[1990]].
*[[Peter Van Inwagen]]. ''Material Beings'', Ithaca: Cornell University Press 1990.
*[[Claus Emmeche]]. ''Defining Life, Explaining Emergence'', 1997, [http://www.nbi.dk/~emmeche/cePubl/97e.defLife.v3f.html(vaadatud 30.05.2013)]
*[[George V. Coyne]], [[Karl Schmitz-Moormann]], [[Christoph Wassermann]] ja autorite kollektiiv, ''Origins, Time, and Complexity'' (part II), Studies in Science & Theology, 1994, Labor et Fides, 2-8309-0743-4. [http://books.google.ee/books?id=aFHjqey5BEQC&pg=PA95&dq=From+being+to+becoming:++time+and+complexity+in+the+physical+sciences&hl=et&sa=X&ei=IWOnUfXVB5GZ0QXO3oHYDw&ved=0CDQQ6AEwAQ#v=onepage&q=From%20being%20to%20becoming%3A%20%20time%20and%20complexity%20in%20the%20physical%20sciences&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)]
*[[Aleksander Heintalu|Heintalu, Aleksander]]alias [[ Vigala Sass]], koostanud [[Elo Liiv]].''Estide (tšuudide) hingestatud ilm (1. osa)'',Teadaandmise Raamat, 2001, ISBN: 9985781058 .
*[[Stuart Kauffman]]. ''At Home in the Universe:The Search for the Laws of Self-Organization and Complexity'', Oxford University Press, USA; Reprint ed 1996, ISBN 978-0195111309.[http://www.amazon.com/At-Home-Universe-Self-Organization-Complexity/dp/0195111303/ref=tmm_pap_title_0?ie=UTF8&qid=1369986138&sr=1-1 Amazon`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)]
*[[Noam Lahav]], [[Shlomo Nir]], [[Avshalom C. Elitzur]]. ''The emergence of life on Earth'', Progress in Biophysics and Molecular Biology, Vol 75, Issues 1–2, 2001, pages 75–120. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0079610701000037 Osaline(vaadatud 30.05.2013)]
*[[Ilya Prigogine]]. ''The End of Certainty'', Free Press; 1 ed. 1997, ISBN 978-0684837055. [http://www.amazon.com/End-Certainty-Ilya-Prigogine/dp/0684837056/ref=sr_1_1?s=books&ie=UTF8&qid=1369924680&sr=1-1&keywords=Ilya+Prigogine Amazon`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)]
*[[IUPAC]]. ''Chemical evolution toward the origin of life'', Pure Appl. Chem., Vol. 79, No. 12, pp. 2101–2117, 2007.doi:10.1351/pac200779122101.[http://195.37.231.82/publications/pac/pdf/2007/pdf/7912x2101.pdf(vaadatud 30.05.2013)] (pdf)
*[[Claus Emmeche]]. ''Defining Life, Explaining Emergence'', 1997, [http://www.nbi.dk/~emmeche/cePubl/97e.defLife.v3f.html Veebiversioon (vaadatud 30.05.2013)]
*[[Mark Bedau]]. The Nature of Life. – [[StevenLuper]] (toim). ''The Cambridge Companion to Life and Death'', Cambridge: Cambridge University Press, [[2014]].
*[[Minas C. Kafatos]], [[Robert Nadeau]], ''The Conscious Universe.: Parts and Wholes in Physical Reality'', 2nd ed. Springer 1999, ISBN 978-0387988658.[http://books.google.ee/books?id=o12S37AtoPQC&pg=PA5&dq=definition+of+life+according+to+Niels+Bohr&hl=et&sa=X&ei=uF6nUYXdGeey0QXq5oCoDA&ved=0CGQQ6AEwBw#v=onepage&q=definition%20of%20life%20according%20to%20Niels%20Bohr&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)]
*[[Geoffrey L. Zubay]]. ''Origins of Life on the Earth and in the Cosmos'', 2 nd ed, Academic Press, 2000, ISBN 0-12-781910-X.[http://books.google.ee/books?id=8kI1A5538bEC&printsec=frontcover&dq=The+emergence+of+life+on+earth&hl=en&sa=X&ei=OD-oUc7sNdGS0QXes4CAAw&ved=0CDgQ6AEwAg#v=onepage&q=The%20emergence%20of%20life%20on%20earth&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)]
*[[Steven J. Dick]]. ''Life on Other Worlds: The 20th-Century Extraterrestrial Life Debate'', Cambridge University Press, 2001, ISBN 0 521 62012 0.[http://books.google.ee/books?id=sk51eo3fKEgC&pg=PA56&dq=Life+Beyond+the+Earth;:+A+study+in+Exobiology&hl=et&sa=X&ei=_ZinUe2qDoWi0QWDsoCwBg&ved=0CEwQ6AEwBA#v=onepage&q=Life%20Beyond%20the%20Earth%3B%3A%20A%20study%20in%20Exobiology&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)]
*[[Aleksander Heintalu|Heintalu, Aleksander]] alias [[ Vigala Sass]], koostanud [[Elo Liiv]]. ''Estide (tšuudide) hingestatud ilm (1. osa)'', Teadaandmise Raamat, 2001, ISBN: 9985781058 .
*[[Noam Lahav]], [[Shlomo Nir]], [[Avshalom C. Elitzur]]. ''The emergence of life on Earth'', Progress in Biophysics and Molecular Biology, Vol 75, Issues 1–2, 2001, pages 75–120. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0079610701000037 Osaline veebiversioon (vaadatud 30.05.2013)]
*[[David Darling]], ''Life Everywhere'', Basic Books, 1st ed, 2002, ISBN 978-0465015641.[http://books.google.ee/books?id=HYWrKuzLyYoC&pg=PA10&dq=definition+of+life+according+to+Niels+Bohr&hl=et&sa=X&ei=uF6nUYXdGeey0QXq5oCoDA&ved=0CDUQ6AEwAQ#v=onepage&q=definition%20of%20life%20according%20to%20Niels%20Bohr&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)]
*[[Ilya Prigogine]], ''Is Future Given?''.World Scientific Pub Co Inc, 2003, ISBN 978-9812385086. [http://www.amazon.com/Is-Future-Given-Ilya-Prigogine/dp/9812385088/ref=pd_sim_b_4 Amazon`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)]
*[[Radu Popa]], ''Between Necessity and Probability: Searching for the Definition and Origin of Life'', 2004, Springer Verlag, ISBN 3-540-20490-3,[http://books.google.ee/books?id=K6DZl93Fi1MC&pg=PA1&dq=definition+of+life+according+to+Bohr&hl=et&sa=X&ei=uFunUdvqEImA0AWB54FY&ved=0CDwQ6AEwAg#v=onepage&q=definition%20of%20life%20according%20to%20Bohr&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)]
*[[Bernard Barbier]], [[Muriel Gargaud]], [[Hervé Martin]], [[Jacques Reisse]] (toimetajad).''Lectures in Astrobiology: Vol I : Part 2: From Prebiotic Chemistry to the Origin of Life on Earth'', Springer, 2006, ISBN 978-3-540-29004-9.[http://books.google.ee/books?id=8ekvylUtDU4C&pg=PA106&dq=bio-homochirality&hl=et&sa=X&ei=ApenUc3oMaal0AWbu4GoBA&ved=0CGIQ6AEwCDgK#v=onepage&q=bio-homochirality&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)]
*[[IUPAC]]. ''Chemical evolution toward the origin of life'', Pure Appl. Chem., Vol. 79, No. 12, pp. 2101–2117, 2007.doi:10.1351/pac200779122101.[http://195.37.231.82/publications/pac/pdf/2007/pdf/7912x2101.pdf Veebiversioon (vaadatud 30.05.2013)] (pdf)
*[[M. A. Bedau]], [[C. E. Cleland]], ''The Nature of Life'', Cambridge University Press, 1 ed, 2010, ISBN 978-0521517751. [http://books.google.ee/books?id=L3ycvNfa320C&pg=PA118&lpg=PA118&dq=definition+of+life+according+to+biochemists&source=bl&ots=qKqMQU1ZCw&sig=Jfh57LYVJOqie7cYxMaIPK-Nv2M&hl=et&sa=X&ei=pGynUYdeh-U69cCBcA&ved=0CCcQ6AEwADgo#v=onepage&q=definition%20of%20life%20according%20to%20biochemists&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon ((vaadatud 31.05.2013)]
*[[Addy Pross]]. ''What is Life?: How Chemistry becomes Biology'', Oxford University Press, USA, 1 ed, 2012, ISBN 978-0199641017.[http://www.amazon.com/What-Life-Chemistry-becomes-Biology/dp/0199641013/ref=pd_sim_b_3 Amazon`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)]
*[[Joseph Seckbach]]. ''Genesis – In the Beginning: Precursors of Life, Chemical Models and Early Biological Evolution'', Springer, 2012, ISBN 978-9400729407.[http://books.google.ee/books?id=JUXy6uHoJ70C&pg=PA480&dq=bio-homochirality&hl=et&sa=X&ei=m5WnUaCEHsqz0QWc1ICQAQ&ved=0CEoQ6AEwBA#v=onepage&q=bio-homochirality&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon ((vaadatud 30.05.2013)]
*[[Douglas A. Vakoch]](toimetaja).''Astrobiology, History, and Society: Life Beyond Earth and the Impact of Discovery (Advances in Astrobiology and Biogeophysics)'', Springer Verlag, 2013, ASIN: B00CZ296KG. [http://www.amazon.com/Astrobiology-History-Society-Biogeophysics-ebook/dp/B00CZ296KG/ref=sr_1_1?s=books&ie=UTF8&qid=1369980138&sr=1-1&keywords=Astrobiology%2C+History%2C+and+Society%3A+Life+Beyond+Earth+and+the+Impact+of+Discovery Amazon`i raamatu Kindle´i osaline veebiversioon (vaadatud (31.05.2013)]
*[[David Moore]], ''Fungal Biology in the Origin and Emergence of Life'', Cambridge University Press; 1 ed, 2013,ISBN 978-1107652774.[http://books.google.ee/books?id=fB39CK3ze7cC&printsec=frontcover&dq=The+emergence+of+life+on+earth&hl=en&sa=X&ei=OD-oUc7sNdGS0QXes4CAAw&ved=0CDMQ6AEwAQ Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud (31.05.2013)]
*[[Mark Bedau]]. The Nature of Life. – [[Steven Luper]] (toim). ''The Cambridge Companion to Life and Death'', Cambridge: Cambridge University Press, [[2014]].


===Eestikeelne kirjandus===
===Eestikeelne kirjandus===
*[[Veera Korsunskaja]]. ''Charles Darwin'', tõlkinud [[Paavel Raid]], [[J. Metsar]] , Eesti Riiklik Kirjastus, 1959,
*[[Veera Korsunskaja]].''Charles Darwin'', tõlkinud [[Paavel Raid]], [[J. Metsar]] , Eesti Riiklik Kirjastus,1959,
*[[Stephen Hawking]], ''Universum pähklikoores'', Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, Tõlkinud [[Henn Käämbre]], ISBN: 9985701208,
*[[Stephen Hawking]], ''Universum pähklikoores'', Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, Tõlkinud [[Henn Käämbre]], ISBN: 9985701208,
*[[Stephen Hawking]], [[Leonard Mlodinow]]. ''Universumi suurejooneline ehitus'', tõlkinud [[Eve-Reet Tammet]], TEA Kirjastus 2013, ISBN: 9789949241101
*[[Stephen Hawking]], [[Leonard Mlodinow]]. ''Universumi suurejooneline ehitus'', tõlkinud [[Eve-Reet Tammet]], TEA Kirjastus 2013, ISBN: 9789949241101
*Tago Sarapuu, Bioloogia gümnaasiumile (1. osa) 192 lk. Eesti Loodusfoto 2003, ISBN: 9985-830-51-2 (Õpikus on väga hea, selge elu definitsioon)
*Tago Sarapuu, Bioloogia gümnaasiumile (1. osa) 192 lk. Eesti Loodusfoto 2003, ISBN: 9985-830-51-2 (Õpikus on väga hea, selge elu definitsioon)
*[[Erwin Schrödinger]], "Mis on elu? Vaim ja aine. Autobiograafilisi visandeid" Kirjastus: Ilmamaa 2015 ISBN: 9789985775363
*[[Erwin Schrödinger]], "Mis on elu? Vaim ja aine. Autobiograafilisi visandeid"Kirjastus: Ilmamaa 2015 ISBN: 9789985775363


==Vaata ka==
==Vaata ka==
151. rida: 134. rida:
{{vikisõnastikus|elu}}
{{vikisõnastikus|elu}}
*[http://en.citizendium.org/wiki/Life Citizendiumi artikkel]
*[http://en.citizendium.org/wiki/Life Citizendiumi artikkel]
*''Rooting the tree of life by transition analyses'' Thomas Cavalier-Smith Biol Direct. 2006; 1: 19. Published online 2006 July 11. [http://www.pubmedcentral.nih.gov/picrender.fcgi?tool=pmcentrez&artid=1586193&blobtype=pdf pdf]
* [[17. november]] [[2014]], [http://communications.med.nyu.edu/media-relations/news/calorie-restricting-diets-slow-aging-study-finds Calorie-Restricting Diets Slow Aging, Study Finds], Research Out Of NYU Langone Medical Center Shows Low-Cal Regimen Influences Brain Gene Expression As Female Mice Age, New York University (NYU) Langone Medical Center


[[Kategooria:Elu| ]]
[[Kategooria:Elu| ]]

Redaktsioon: 21. juuni 2016, kell 21:23

 See artikkel on elu mõistest bioloogias, eksobioloogias ja kunstliku elu valdkonnas ning orgaanilisest elust Maal; üldise elumõiste kohta filosoofias ja teoloogias vaata artiklit Elu (filosoofia); elu aspektide kohta, mis puudutavad ainult inimest, vaata artiklit Inimese elu; Eesti kirjastuse kohta vaata Elu (kirjastus); 1920. aastatel ilmunud Eesti ajalehe kohta vaata Elu (ajaleht)

Elu (ladina vīta, ka vītae, ingise life, kreeka βίος, bios)üldist kuuluvust, düünamikat ja üldtunnustatud ja ühtset, mõttelist ega teaduslikku definitsiooni ei oma. Sajandite vältel oninimesed, filosoofid, teadlased (luues ja süstematiseerides erinevaid teadusdistsipliine) püüdnud uurida ja seletada elu ning leida vastust küsimusele: mis on elu? - Kas on sellist teooriat, printsiipi, energiat, allikat, absoluuti, jõudu või ainet, mis lubaks rangelt piiritledaelu, ka oleva, mitteelavast. Elu defineerimise ning elusa ja eluta mateeria eristamise probleemid tekivad eeskätt elu tekkega maal, päikesesüsteemi tekke, tehiselu ning võimaliku Maa-välise elu puhul. Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia.

Elu evolutsioon

LiigidPerekonnadSugukondSeltsKlassHõimkondRiikDomeenElu
Taksonoomia

Sageli defineeritakse elu tarvilike tunnuste kaudu, mis elusolenditel ehk organismidel peavad olema:

  1. Homöostaas:adaptatsioon- sisekeskkonna regulatsioon püsiva oleku hoidmiseks.
  2. Organiseeritus: koosnemine ühest või mitmest rakust, mis on elu põhiüksus.
 Pikemalt artiklis Elusloodus#Eluslooduse organiseerituse tasandid

Nimetatud on ka teisi tarvilikke tunnuseid:

  1. eristatus ümbritsevast keskkonnast ja spetsiifiline liigiomane põhistruktuur;
  2. ainevahetus ka metabolismbiomolekulide komplekteerimine ainetest ka keemiliste reaktsioonide vahendusel füsioloogiliste protsesside toimumiseks: rakkude jagunemine, paljunemine, kasvamine ja apoptoos ning kaitsevõime ja energia kohalolu ja muundamisvõime;
  3. paljunemine – omataoliste järglaste tootmine päriliku informatsiooni abil;
  4. kasvamine – elusaine juurdekasv organismis rakkude hulga ja/või suuruse kasvu arvel;
  5. reageerimine sise- või väliskeskkonna füüsikalistele või keemilistele muutustele, kohastumisvõime keskkonnaga teatud piirides;

Elusaks võidakse lugeda eluvormi, mis vastab mõnedele või enamikule nendest kriteeriumidest. Näiteks viirusi peetakse tihti elusa ja eluta piiripealseks nähtuseks kuna väljaspool peremeesorganismi ei ole nad võimelised iseseisvalt elunema, kuid organismi, rakku sattununa muutuvad ja käituvad nad sageli iseseisva eluvormina, liikudes, toitudes ning elades ja paljunedes.

Organismid jagunevad kolme suurde domeeni: arhed, bakterid ja eukarüoodid. Organismide "ehituskiviks" on rakk. Paljud organismid (ainuraksed) koosnevad ühestainsast rakust, teised (hulkraksed) koosnevad rakkude geneetiliselt reguleeritud ja valdavas enamikus toimivatest süsteemidest.

Eluvormid

 Pikemalt artiklis Bioloogia

Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit (rakkudest elustiku ja biosfäärini). Elusorganisme uurib bioloogia.

Elusolendite tähtsamad rühmad

 Pikemalt artiklis ''LUCA''

Viirused

 Pikemalt artiklis Viiruste evolutsioon

Bakterid

 Pikemalt artiklis Bakterid

Arhed ehk arhebakterid

 Pikemalt artiklis Arhede evolutsioon

Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid

 Pikemalt artiklis Eukarüootide evolutsioon

Protistid

 Pikemalt artiklis Protistide evolutsioon

Taimed

 Pikemalt artiklis Taimede evolutsioon

Seened

 Pikemalt artiklis Seente evolutsioon

Loomad

 Pikemalt artiklis Loomade evolutsioon

Inimese evolutsioon

 Pikemalt artiklis Inimese evolutsioon

Praeguste teadmiste kohaselt on elu eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega üksustele (organismidele) omasteemergentsete protsesside kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva keskkonnaga aineid ja energiat, töödelda informatsiooni, liikuda, kasvada ja paljuneda.

Elustik

 Pikemalt artiklis Elustik

Elustiku ehk bioota liigitatakse mingi piiritletud ala kaudu:

Elu biokeemiline klassifikatsioon

Elususe eelduseks on teatud orgaanilised ja anorgaanilised komponendid (molekulid ja ioonid; rakud, organellid, organid ja organismid), nende omavaheline, tihti geneetiliselt kodeeritud aga ka keskkonnast lähtuv, sobitatus struktuuridesse ja vastastikune biotoime ning elusorganismi funktsioneerimine tervikuna. Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad süsiniku molekulide ahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad lipiididest ja valkudest kestad. Niisiis terve elusloodus on ülesehitatud süsinikuühenditest. Seda valdkonda uurib orgaanilise keemia haru biokeemia. (Täpsema keemiliste ainete sisalduse kohta elus rakkudes

Elu kui nähtus

Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest füüsilistest objektidest[1], mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu (surm) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.[2][3]

Eluks nimetatakse ka:

  • perioodi, mille vältel organism omab elu tunnuseid (nt inimelu)
  • kogu elusorganismide kogu (nt elu Maal)
  • teatud iseloomulikku elamisviisi või elu aspekti (nt maaelu, eraelu)

Kirjandus

Eestikeelne kirjandus

Vaata ka

Viited

  1. Koshland Jr, Daniel E. (22. märts 2002). "The Seven Pillars of Life". Science. 295 (5563): 2215–2216. DOI:10.1126/science.1068489. PMID 11910092. Vaadatud 25. mail 2009.
  2. Definition of inanimate. WordNet Search by Princeton University.
  3. "Merriam-Webster Dictionary". Merriam-Webster Dictionary. Vaadatud 21. juunil 2009.

Välislingid