Gaaslahendus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. juuni 2016, kell 09:30

Gaaslahendus on elektrilaengute suunatud liikumine gaasikeskkonnas ehk elektrivool gaasis. Laengukandjateks on gaasis vabad elektronid ja ioonid. Gaaslahenduse tekkimiseks ja püsimiseks on vajalik elektriväli; gaaslahendusseadistes luuakse see seadise elektroodidele rakendatava elektripingega.

Gaaslahenduse avaldumisvorm sõltub gaasi ionisatsiooni tasemest, samuti gaasi rõhust ja koostisest, lahendusvahemiku pikkusest ja kujust.

Kui gaaslahendust põhjustab ainult välise ionisaatori mõju (nt ioniseeriv kiirgus), siis nimetatakse lahendust sõltuvaks. Kui aga lahendus jätkub ka ilma väliste ionisaatoriteta, siis on tegemist sõltumatu lahendusega. Sel juhul tekivad lahendust säilitavad laengukandjad gaasis endas peamiselt põrkeionisatsiooni tulemisel gaasi molekulide põrkumisel elektrivälja mõjul liikuvate elektronidega.

Sõltuva lahenduse üleminekut sõltumatuks lahenduseksnimetatakse gaasi elektriliseks läbilöögiks ja üleminekupinget süttimispingeks.

Sõltumatu gaaslahenduse liigid on huumlahendus, kaarlahendus, koroonalahendus ja sädelahendus. Nende lahendustega kaasneb elektromagnetkiirgus, selhulgas ka valguskiirgusena.

Gaaslahendust rakendatakse mitut liiki valgusallikates ( huumlamp, kaarlamp, luminofoorlamp, impulsslamp), gaaslaserites, plasmotronides (metallide tehnoloogias), loendurites (Geigeri loendur), osonaatorites jm.

Kasutatud kirjandus

Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981, lk 121
ENE, 3. kd, 1988, lk 95

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Gaaslahendus''' on [[elektrilaeng]]ute suunatud liikumine gaasikeskkonnas ehk [[elektrivool]] gaasis. [[Laengukandja]]teks on gaasis vabad [[elektron]]id ja [[ioon]]id. Gaaslahenduse tekkimiseks ja püsimiseks on vajalik [[elektriväli]]; gaaslahendusseadistes luuakse see seadise [[elektrood]]idele rakendatava [[elektripinge]]ga.
-'''Gaaslahenduseks''' nimetatakse [[elektrivool]]u tekkimist [[gaas]]is tingituna gaasi ioniseerumisest.{{lisa viide}} Lähtudes välistegurite olemasolust või puudumisest jagunevad gaaslahendused vastavalt '''sõltuvateks gaaslahendusteks''' ja '''sõltumatuteks gaaslahendusteks'''.
+Gaaslahenduse avaldumisvorm sõltub gaasi [[ionisatsioon]]i tasemest, samuti gaasi rõhust ja koostisest, lahendusvahemiku pikkusest ja kujust.
-Näiteks [[õhk|õhus]] tekib [[normaaltingimused|normaaltingimustel]] sõltumatu gaaslahendus, kui [[elektrivälja tugevus]] on suurem kui ''E''={{val|3|e=6|ul=V/m}}. Sõltumatuks gaaslahenduseks võib nimetada ka [[välk]]u. Sõltuva gaaslahenduse näiteks on kahe erinimeliselt laetud plaadi [[elektrilaeng|laengute]] ühtlustumine, kui nende vahele asetatada [[küünal|küünla]] või [[piirituslamp|piirituslambi]] leek. Asi on selles, et leek muudab õhu [[elektrijuht|elektrijuhiks]].
+Kui gaaslahendust põhjustab ainult välise ionisaatori mõju (nt [[ioniseeriv kiirgus]]), siis nimetatakse lahendust sõltuvaks. Kui aga lahendus jätkub ka ilma väliste ionisaatoriteta, siis on tegemist sõltumatu lahendusega. Sel juhul tekivad  lahendust säilitavad laengukandjad gaasis endas  peamiselt [[ionisatsioon | põrkeionisatsiooni]] tulemisel gaasi molekulide põrkumisel elektrivälja mõjul liikuvate elektronidega.
-== Vaata ka ==
+Sõltuva lahenduse üleminekut sõltumatuks lahenduseksnimetatakse gaasi elektriliseks läbilöögiks ja üleminekupinget süttimispingeks.
+Sõltumatu gaaslahenduse liigid on [[huumlahendus]], [[kaarlahendus]], [[koroonalahendus]]  ja [[sädelahendus]]. Nende lahendustega kaasneb [[elektromagnetkiirgus]], selhulgas ka valguskiirgusena.
+Gaaslahendust rakendatakse mitut liiki valgusallikates ( [[huumlamp]], [[kaarlamp]], [[luminofoorlamp]], [[impulsslamp]]), [[gaaslaser]]ites, [[plasmotron]]ides (metallide tehnoloogias), loendurites ([[Geigeri loendur]]), [[osonaator]]ites jm.
+==Kasutatud kirjandus ==
+*Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981, lk 121
+*ENE, 3. kd, 1988, lk 95
+== Vaata ka ==
+* [[Elektrilahendus]]
+* [[Huumlahendus]]
 * [[Kaarlahendus]]
-* [[Gaaslahenduslamp]]
+* [[Sädelahendus]]
+* [[Koroonalahendus]]
 [[Kategooria:Plasmafüüsika]]