Art déco: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
P segane ja imeliku sõnastusega
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}{{toimeta}}
[[File:Chrysler top2.jpg|thumb|[[Chrysler Building]]i tipuosa.]]'''''Art Déco''''' oli populaarne modernse kunsti suunaline aegkond aastail [[1925]]–[[1940]], nii-öelda ''[[Tööstuslik pööre|masinaajastu]]'' lõppedes. Eriti populaarne oli dekoratiivkunst [[Sisekujundus|sisekujunduses]] ja [[Tarbekunst|tarbekunstis]], aga samas kasutati seda [[Arhitektuur|arhitektuuris]] ja [[Tööstusdisain|tööstusdisainis]] ning ka [[Poster|plakati-]] ja [[Raamat|raamatukujunduses]], [[Maalikunst|maali-]] ja [[Juveliirikunst|juveliirikunstis]], [[Skulptuur|skulptuuris]], [[Fotograafia|fotograafias]], [[Filmikunst|filmikunstis]], [[Mood|moes]] kui mujalgi. Kunstisuuna nimi on tuletatud I maailmasõja järgse esimese rahvusvahelise näituse "''Exposition Internationale des Arts Décoratifs et Industriels Modernes''" pealkirjast, mis toimus Pariisis [[1925]]. aastal.
[[File:Chrysler top2.jpg|thumb|[[Chrysler Building]]i tipuosa.]]'''''Art Déco''''' oli populaarne modernse kunsti suunaline aegkond aastail [[1925]]–[[1940]], ''[[Suur depressioon|suure depressiooni]]'' vältel ja nii-öeldud ''[[Tööstuslik pööre|masinaajastu]]'' lõppedes. Eriti populaarne oli dekoratiivkunst [[Sisekujundus|sisekujunduses]] ja [[Tarbekunst|tarbekunstis]], aga samas kasutati seda [[Arhitektuur|arhitektuuris]] ja [[Tööstusdisain|tööstusdisainis]] ning ka [[Poster|plakati-]] ja [[Raamat|raamatukujunduses]], [[Maalikunst|maali-]] ja [[Juveliirikunst|juveliirikunstis]], [[Skulptuur|skulptuuris]], [[Fotograafia|fotograafias]], [[Filmikunst|filmikunstis]], [[Mood|moes]] kui mujalgi. Kunstisuuna nimi on tuletatud I maailmasõja järgse esimese rahvusvahelise näituse "''Exposition Internationale des Arts Décoratifs et Industriels Modernes''" pealkirjast, mis toimus Pariisis [[1925]]. aastal.


Kaasaegselt tõlgendades järgis suund sõltumatult sellele eelnenud ''[[Belle époque]]'' aegset [[Juugend|juugendlikku]] (''Art nouveau'') joont ning seda iseloomustas segu [[Uusklassitsism|uusklassitsismist]], [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivismist]], [[Funktsionalism|funktsionalismist]], [[Modernism|modernismist]], [[Kubism|kubismist]] ja [[Futurism|futurismist]]. ''Art déco'' oli siiski puhtalt otstarbekohast ilu nõudev [[dekoratiivkunst]], mille üks mõjutajaid oli talitluslikku mõtteviisi soosiv [[Bauhaus|Bauhausi koolkond]]. Seal kus juugend oli stiliseeritud ja kõverjooneline ning suurlinlik ehk metropoliitne, seal dekoratiivkunst oli ladus ja sirgjooneline ning üle-mandriliselt kosmopoliitne. Seda on kutsutud hüüdnimega "Taltunud Kubism" ja see ei olnud nii looduslähedane kui juugend, vaid pigem tehniline. Elegantselt tähistas see endas helgema tuleviku saabumise ootusärevust ja optimismi, vaba-aegset energilist jõudeolekut ja eksootilisi reisimisvõimalusi, kõrgusse pürgivaid hooneid, funktsionaalset ja meisterlikku masin-ajastut, progressiivset tehnoloogilist läbimurret, priiskavat teatraalsust ja ekstravagantset elevust kui ka luksuslikku glamuuri. Ehituskunstiliselt välise monoliitse mulje jätmiseks kasutati arhitektuuris betooni, stukki, terrakotat ja kumeramaid kivipindasid. Hoonete tipuosad on tihti tornikujulised, ukseavad on kaunistatud ja ümbritsetud kumer-nõgusate pilastrite ja ehisviiludega. Sümmeetriliselt julgetes ja geomeetriliselt nurgelistes ornamentatsioonides või mustrites kasutati peamiste materjalidena peegelpindasid, lakitud puitu, toonitud klaasi, alumiiniumi, kroomterast, roostevaba terast, bakeliiti ja muid plastmasse. Samuti võtsid toonased automobiilid, rongid, ookeaniaurikuid, aeroplaanid ja tsepeliinid üha rohkem futuristlikuma ning aerodünaamilisema kuju. Kohati oli tähtis ka kuldselt või metalselt läikiva kroomse kuma demonstereerimine. Omamoodi märkimisväärse tõuke suuna kujunemisele andis [[Tutanhamon|Tutanhamoni]] haua leidmine ja avamine [[Kuningate org|Kuningate orus]] [[1922]]. aasta novembris. See päästis valla ülemaailmse egiptomaania ja kõige sellega seonduva lummuse ning näiteks põlisameeriklaste ja teiste eksootiliste motiivide kujutamise kunstis ja käsitöös. ''Art déco'' kunstisuuna üldist väljanägemist on raske kirjeldada, aga on öeldud, et selles on modernset "tunneb ära, kui silmata" kvaliteeti.
Kaasaegselt tõlgendades järgis suund sõltumatult sellele eelnenud ''[[Belle époque]]'' aegset [[Juugend|juugendlikku]] (''Art nouveau'') joont ning seda iseloomustas segu [[Uusklassitsism|uusklassitsismist]], [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivismist]], [[Funktsionalism|funktsionalismist]], [[Modernism|modernismist]], [[Kubism|kubismist]] ja [[Futurism|futurismist]]. ''Art déco'' oli siiski puhtalt otstarbekohast ilu nõudev [[dekoratiivkunst]], mille üks mõjutajaid oli talitluslikku mõtteviisi soosiv [[Bauhaus|Bauhausi koolkond]]. Seal kus juugend oli stiliseeritud ja kõverjooneline ning suurlinlik ehk metropoliitne, seal dekoratiivkunst oli ladus ja sirgjooneline ning üle-mandriliselt kosmopoliitne. Seda on kutsutud hüüdnimega "Taltunud Kubism" ja see ei olnud nii looduslähedane kui juugend, vaid pigem tehniline. Elegantselt tähistas see endas helgema tuleviku saabumise ootusärevust ja optimismi, vaba-aegset energilist jõudeolekut ja eksootilisi reisimisvõimalusi, kõrgusse pürgivaid hooneid, funktsionaalset ja meisterlikku masin-ajastut, progressiivset tehnoloogilist läbimurret, priiskavat teatraalsust ja ekstravagantset elevust kui ka luksuslikku glamuuri. Ehituskunstiliselt välise monoliitse mulje jätmiseks kasutati arhitektuuris betooni, stukki, terrakotat ja kumeramaid kivipindasid. Hoonete tipuosad on tihti tornikujulised, ukseavad on kaunistatud ja ümbritsetud kumer-nõgusate pilastrite ja ehisviiludega. Sümmeetriliselt julgetes ja geomeetriliselt nurgelistes ornamentatsioonides või mustrites kasutati peamiste materjalidena peegelpindasid, lakitud puitu, toonitud klaasi, alumiiniumi, kroomterast, roostevaba terast, bakeliiti ja muid plastmasse. Samuti võtsid toonased automobiilid, rongid, ookeaniaurikuid, aeroplaanid ja tsepeliinid üha rohkem futuristlikuma ning aerodünaamilisema kuju. Kohati oli tähtis ka kuldselt või metalselt läikiva kroomse kuma demonstereerimine. Omamoodi märkimisväärse tõuke suuna kujunemisele andis [[Tutanhamon|Tutanhamoni]] haua leidmine ja avamine [[Kuningate org|Kuningate orus]] [[1922]]. aasta novembris. See päästis valla ülemaailmse egiptomaania ja kõige sellega seonduva lummuse ning näiteks põlisameeriklaste ja teiste eksootiliste motiivide kujutamise kunstis ja käsitöös. ''Art déco'' kunstisuuna üldist väljanägemist on raske kirjeldada, aga on öeldud, et selles on modernset "tunneb ära, kui silmata" kvaliteeti.

Redaktsioon: 18. juuni 2016, kell 19:01

Chrysler Buildingi tipuosa.

Art Déco oli populaarne modernse kunsti suunaline aegkond aastail 19251940, suure depressiooni vältel ja nii-öeldud masinaajastu lõppedes. Eriti populaarne oli dekoratiivkunst sisekujunduses ja tarbekunstis, aga samas kasutati seda arhitektuuris ja tööstusdisainis ning ka plakati- ja raamatukujunduses, maali- ja juveliirikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis, moes kui mujalgi. Kunstisuuna nimi on tuletatud I maailmasõja järgse esimese rahvusvahelise näituse "Exposition Internationale des Arts Décoratifs et Industriels Modernes" pealkirjast, mis toimus Pariisis 1925. aastal.

Kaasaegselt tõlgendades järgis suund sõltumatult sellele eelnenud Belle époque aegset juugendlikku (Art nouveau) joont ning seda iseloomustas segu uusklassitsismist, konstruktivismist, funktsionalismist, modernismist, kubismist ja futurismist. Art déco oli siiski puhtalt otstarbekohast ilu nõudev dekoratiivkunst, mille üks mõjutajaid oli talitluslikku mõtteviisi soosiv Bauhausi koolkond. Seal kus juugend oli stiliseeritud ja kõverjooneline ning suurlinlik ehk metropoliitne, seal dekoratiivkunst oli ladus ja sirgjooneline ning üle-mandriliselt kosmopoliitne. Seda on kutsutud hüüdnimega "Taltunud Kubism" ja see ei olnud nii looduslähedane kui juugend, vaid pigem tehniline. Elegantselt tähistas see endas helgema tuleviku saabumise ootusärevust ja optimismi, vaba-aegset energilist jõudeolekut ja eksootilisi reisimisvõimalusi, kõrgusse pürgivaid hooneid, funktsionaalset ja meisterlikku masin-ajastut, progressiivset tehnoloogilist läbimurret, priiskavat teatraalsust ja ekstravagantset elevust kui ka luksuslikku glamuuri. Ehituskunstiliselt välise monoliitse mulje jätmiseks kasutati arhitektuuris betooni, stukki, terrakotat ja kumeramaid kivipindasid. Hoonete tipuosad on tihti tornikujulised, ukseavad on kaunistatud ja ümbritsetud kumer-nõgusate pilastrite ja ehisviiludega. Sümmeetriliselt julgetes ja geomeetriliselt nurgelistes ornamentatsioonides või mustrites kasutati peamiste materjalidena peegelpindasid, lakitud puitu, toonitud klaasi, alumiiniumi, kroomterast, roostevaba terast, bakeliiti ja muid plastmasse. Samuti võtsid toonased automobiilid, rongid, ookeaniaurikuid, aeroplaanid ja tsepeliinid üha rohkem futuristlikuma ning aerodünaamilisema kuju. Kohati oli tähtis ka kuldselt või metalselt läikiva kroomse kuma demonstereerimine. Omamoodi märkimisväärse tõuke suuna kujunemisele andis Tutanhamoni haua leidmine ja avamine Kuningate orus 1922. aasta novembris. See päästis valla ülemaailmse egiptomaania ja kõige sellega seonduva lummuse ning näiteks põlisameeriklaste ja teiste eksootiliste motiivide kujutamise kunstis ja käsitöös. Art déco kunstisuuna üldist väljanägemist on raske kirjeldada, aga on öeldud, et selles on modernset "tunneb ära, kui silmata" kvaliteeti.

Art déco näiteid leiab kõikjalt maailmast, peamiselt küll USA-st ja Euroopa metropolidest. 1930ndatel kasutati dekoreeriva ajastu stiili laialdaselt avalike hoonete ja raudteejaamade projekteerimises. Ilmselt kaks selle suuna tuntuimat arhitektuurinäidet on Chrysler Building ja Empire State Building kõrgehitised New Yorgis, linna ennast võib lähtuvalt pidada antud kunstisuuna hälliks ja alalhoidjaks. Teised tuntud ehitised on veel Boston Avenue Methodist Church, Times Square Building, Carbide & Carbon Building, American Radiator Building, Radio City Music Hall, Rockefeller Center, The Trump Building, Waldorf-Astoria hotell, The Royal York Hotel, Daily Express Building, Chicago Tribune Building, Chicago Board of Trade Building, LeVeque Tower, Luhrs Tower, Niagara Mohawk Building, Eastern Columbia Building, T&G Building, Griffith observatoorium, Buffalo linnavalitsuse hoone, Battersea elektrijaam, Hooveri tamm, Lunastaja Kristuse kuju ja kabaree Folies Bergère fassaad. Mitmed Eestile lähimad näited on väiksemal kujul esindatud Stockholmi ja Helsingi südalinnadest (vt. Mikael Agricola kirik, pearaudteejaam, hotell Torni, Uusi ylioppilastalo), samal ajal kui Riia kesklinn on vastupidiselt just enamasti eelnenud juugendstiilis ehitatud. Küll on aga Riia suursugune keskturg ja Tartu turuhoone (rajati 1936-38) esindatud neoklassitsistlikus dekoratiivstiilis.

Art déco kaotas enda sõdadevahelise tulevikulootuse ja populaarsuse 1930ndate lõpus, seoses II maailmasõja puhkemisega Euroopas kui ka Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, ning hiljem taaselustus inspiratsioonina uuesti 1980. aastate graafilises disainis.

Suunda viljelenud kuulsamaid:

Mall:Moodnekunst