Kullaküla: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
{{suunamine|Mertvitsa|Jõe kohta|Kullajõgi}}
link par
1. rida: 1. rida:
{{suunamine|Mertvitsa|Jõe kohta|Kullajõgi}}
{{suunamine|Mertvitsa|Jõe kohta|Kullajõgi}}


'''Kullaküla''' (venepäraselt ka ''Mertvitsõ, Mertvitsa''; vene Мертвицы; soome Kullankylä) on endine küla [[Ingerimaa]]l; praeguse [[Leningradi oblast]]i alal. Asus [[Narva]]st 20 km põhja pool [[Mertvitsa]] (soome Kullajoki) jõe kaldal. Elanikud olid peamiselt [[ingerisoomlased]]. Küla hävis [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus.
'''Kullaküla''' (venepäraselt ka ''Mertvitsõ, Mertvitsa''; vene Мертвицы; soome Kullankylä) on endine küla [[Ingerimaa]]l; praeguse [[Leningradi oblast]]i alal. Asus [[Narva]]st 20 km põhja pool [[Mertvitsa jõgi|Mertvitsa jõe]] (soome Kullajoki) kaldal. Elanikud olid peamiselt [[ingerisoomlased]]. Küla hävis [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus.


[[Tartu rahu|Tartu rahu]] piir kulges mööda Mertvitsa jõge, jagades küla pooleks. [[1920]] rajati külasse tollipunkt, küla osad eraldati okastraataiaga. Venemaa poolne osa külast jäi 1930ndate keskpaigaks tühjaks. Eestisse jäänud osas oli 1930. aastal kool ja 32 talu. Teise maailmasõja ajal põgenesid elanikud Soome ja osa edasi Rootsi.
[[Tartu rahu|Tartu rahu]] piir kulges mööda Mertvitsa jõge, jagades küla pooleks. [[1920]] rajati külasse tollipunkt, küla osad eraldati okastraataiaga. Venemaa poolne osa külast jäi 1930ndate keskpaigaks tühjaks. Eestisse jäänud osas oli 1930. aastal kool ja 32 talu. Teise maailmasõja ajal põgenesid elanikud Soome ja osa edasi Rootsi.

Redaktsioon: 15. juuni 2016, kell 15:42

"Mertvitsa" suunab siia. Jõe kohta kohta vaata artiklit Kullajõgi.

Kullaküla (venepäraselt ka Mertvitsõ, Mertvitsa; vene Мертвицы; soome Kullankylä) on endine küla Ingerimaal; praeguse Leningradi oblasti alal. Asus Narvast 20 km põhja pool Mertvitsa jõe (soome Kullajoki) kaldal. Elanikud olid peamiselt ingerisoomlased. Küla hävis Teise maailmasõja lõpus.

Tartu rahu piir kulges mööda Mertvitsa jõge, jagades küla pooleks. 1920 rajati külasse tollipunkt, küla osad eraldati okastraataiaga. Venemaa poolne osa külast jäi 1930ndate keskpaigaks tühjaks. Eestisse jäänud osas oli 1930. aastal kool ja 32 talu. Teise maailmasõja ajal põgenesid elanikud Soome ja osa edasi Rootsi.

Külast on pärit soome keeleteadlane ja kirjanik Johannes Angere ning ainus Talvesõjas langenud Eesti vabatahtlik Johannes Valtonen (1916–40).