Mustamäe nõlv: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 12. juuni 2016, kell 23:49

Mustamäe nõlv on Nõmme liiviku osa, mis algab Rahumäe kalmistu kohal ja lõpeb Kadaka puiesteel. Kõrgus 15–18 m, pikkus 4 km. Nõlva poolitab Ehitajate tee. Kuulub Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealasse.

Varem on Nõmme liiviku põhjanõlv (pikkusega u 5 km ja suhtelise kõrgusega kohati üle 30 m) koos lähedaste luidetega (vastu Harku tasandikku) kandunud ka nime Mustamägi (ka Mustmägi).^[1]

Asukoht

Nõlv algab Rahumäe tee (Rahumäe kalmistu) ja Tervise tänava vahelisel alal (kõrgus 3–4 meetrit). Vahetult kalmistu põhja-lääne küljelt hakkab nõlva kõrgus pidevalt suurenema, tõustes 15–18 meetrini. Ühtlase kallakuga (30–35°) pidev järsak jätkub piki 3,5 km pikkust läbi Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Peale Ehitajate tee läheb paralleelselt Suusa- ja Vana-Mustamäe tänavaga läbi Glehni pargi kuni Kadaka puiesteeni. Metsaveere tänavast lõuna pool on nõlva kõrgus vaid 4–5 meetrit ja kalle väike (15–18°). Lõunasse (rööbiti Kalda tänavaga) suunduv nõlv madaldub ja laugeneb.

Pinnaehitus

Mustamäe nõlv koosneb liustikujõetekkelisest liivast ja kruusast, mille paksus küünib kohati 26 meetrini. Need setted lasuvad suhteliselt õhukesel põhimoreenil, mis katab ordoviitsiumi lubjakive.

Tekkimine

Mustamäe nõlv tekkis Palivere staadiumi ajal, enam kui 11 000 aastat tagasi, mil mandrijää tungis uuesti Loode-Eestisse. Tõenäoliselt on nõlv tekkinud Joldiamere ja Antsülusjärve murrutuse tõttu.

Huvitavad objektid ja vaatamisväärsused

Rahumäe kalmistust põhjapoole Nõmme liiviku servale jääb lame nõlv (Lamekas)
Enne Ehitajate teega ristumist on järsk nõlv (Vanakas) avara vaatega linnaosale.
Nikolai von Glehni kuju (pühendatud Nõmme linna asutajale Nikolai von Glehnile). Autor Aivar Simson.
Ehitajate tee jalakäigusild
Nõmme vaateplatvorm. Nõmmel Ehitajate tee ja jalakäigusilla ristumisest lõunas, vaatesektoritena kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi edelanõlvale.
Peeter Suure merekindluse juurde kuulunud endine kitsarööpmelise raudtee tamm (vaata Liiva – Nõmme-Väikse raudtee).
Mustamäe suusahüppetorn (Hiiu) Vana-Mustamäe tänav 16.
Hohenhaupti loss (nn Glehni loss), Vana-Mustamäe tee 48.

Kasutatud kirjandus

Maastikuline liigendus – Mustamäe nõlv ja luitestik. E818 Mustamäe linnaosa üldplaneeringu materjalid. Loodus © E-Konsult AnL 26. august 2002
Kink, Hella; Hääl, Maire-Liis. Linna allikad Tallinnas. / Eesti Loodus 2006/02
Mustamäe nõlv. Kool.ee-haridusportaal

Vaata ka

Portaal Nõmme

Viited

↑ Toimetuskolleegium: L.Valt, L. Raudtits, A. Mihkelsoo, "Tallinn. Lühientsüklopeedia", Tallinn, Kirjastus Valgus, lk 245, 1979

[1] Toimetuskolleegium: L.Valt, L. Raudtits, A. Mihkelsoo, "Tallinn. Lühientsüklopeedia", Tallinn, Kirjastus Valgus, lk 245, 1979

[1]

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 [[Pilt:Mustamäe_suusahüppetornid.jpg|thumb|[[Mustamäe suusahüppetorn]]id nõlval, [[Vana-Mustamäe tänav]] 16.]]
-'''Mustamäe nõlv''' on [[Nõmme liiviku]] osa, mis algab [[Rahumäe kalmistu]] kohal ja lõpeb [[Kadaka puiestee]]l. Kõrgus 15–18 m, pikkus 4 km. Nõlva poolitab [[Ehitajate tee]]. Kuulub [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]]sse.
+'''Mustamäe nõlv''' on [[Nõmme liiviku]] osa, mis algab [[Rahumäe kalmistu]] kohal ja lõpeb [[Kadaka puiestee]]l. Kõrgus 15–18 m, pikkus 4&nbsp;km. Nõlva poolitab [[Ehitajate tee]]. Kuulub [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]]sse.
-Varem on Nõmme liiviku põhjanõlv (pikkusega u 5 km ja suhtelise kõrgusega kohati üle 30 m) koos lähedaste luidetega (vastu [[Harku tasandik]]ku) kandunud ka nime '''Mustamägi''' (ka '''Mustmägi''').<ref>Toimetuskolleegium: L.Valt, L. Raudtits, A. Mihkelsoo, "Tallinn. Lühientsüklopeedia", Tallinn, Kirjastus Valgus, lk 245, 1979</ref>
+Varem on Nõmme liiviku põhjanõlv (pikkusega u 5&nbsp;km ja suhtelise kõrgusega kohati üle 30 m) koos lähedaste luidetega (vastu [[Harku tasandik]]ku) kandunud ka nime '''Mustamägi''' (ka '''Mustmägi''').<ref>Toimetuskolleegium: L.Valt, L. Raudtits, A. Mihkelsoo, "Tallinn. Lühientsüklopeedia", Tallinn, Kirjastus Valgus, lk 245, 1979</ref>
 ==Asukoht==
-Nõlv algab [[Rahumäe tee]] ([[Rahumäe kalmistu]]) ja [[Tervise tänav]]a vahelisel alal (kõrgus 3–4 meetrit). Vahetult kalmistu põhja-lääne küljelt hakkab nõlva kõrgus pidevalt suurenema, tõustes 15–18 meetrini. Ühtlase kallakuga (30–35°) pidev järsak jätkub piki 3,5 km pikkust läbi [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]]. Peale [[Ehitajate tee]] läheb paralleelselt [[Suusa tänav|Suusa]]- ja [[Vana-Mustamäe tänav]]aga läbi [[Glehni park|Glehni pargi]] kuni [[Kadaka puiestee]]ni. [[Metsaveere tänav]]ast lõuna pool on nõlva kõrgus vaid 4–5 meetrit ja kalle väike (15–18°). Lõunasse (rööbiti [[Kalda tänav]]aga) suunduv nõlv madaldub ja laugeneb.
+Nõlv algab [[Rahumäe tee]] ([[Rahumäe kalmistu]]) ja [[Tervise tänav]]a vahelisel alal (kõrgus 3–4 meetrit). Vahetult kalmistu põhja-lääne küljelt hakkab nõlva kõrgus pidevalt suurenema, tõustes 15–18 meetrini. Ühtlase kallakuga (30–35°) pidev järsak jätkub piki 3,5&nbsp;km pikkust läbi [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]]. Peale [[Ehitajate tee]] läheb paralleelselt [[Suusa tänav|Suusa]]- ja [[Vana-Mustamäe tänav]]aga läbi [[Glehni park|Glehni pargi]] kuni [[Kadaka puiestee]]ni. [[Metsaveere tänav]]ast lõuna pool on nõlva kõrgus vaid 4–5 meetrit ja kalle väike (15–18°). Lõunasse (rööbiti [[Kalda tänav]]aga) suunduv nõlv madaldub ja laugeneb.
 ==Pinnaehitus==
@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 ==Tekkimine==
-Mustamäe nõlv tekkis [[Palivere staadium]]i ajal, enam kui 11 000 aastat tagasi, mil [[mandrijää]] tungis uuesti Loode-Eestisse. Tõenäoliselt on nõlv tekkinud [[Joldiamere]] ja [[Antsülusjärve]] murrutuse tõttu.
+Mustamäe nõlv tekkis [[Palivere staadium]]i ajal, enam kui 11 000 aastat tagasi, mil [[mandrijää]] tungis uuesti Loode-Eestisse. Tõenäoliselt on nõlv tekkinud [[Joldiameri|Joldiamere]] ja [[Antsülusjärv]]e murrutuse tõttu.
 ==Huvitavad objektid ja vaatamisväärsused==