Chișinău: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
20. rida: 20. rida:
'''Chișinău''' on [[Moldova|Moldova Vabariigi]] pealinn.
'''Chișinău''' on [[Moldova|Moldova Vabariigi]] pealinn.


Varem on eesti keeles tuntud venekeelse nime ''Kišinjov'' all. [[Moldova keel]]e [[kirillitsa|kürillilises]] kirjaviisis oli nime kuju Кишинэу (transkriptsioonis Kišineu).
Varem oli eesti keeles tuntud venekeelse nimekuju ''Kišinjov'' all. [[Moldova keel]]e [[kirillitsa|kürillilises]] kirjaviisis oli nime kuju Кишинэу (transkriptsioonis Kišineu).


Linn asub [[Dnestr]]i lisajõe [[Bîc]]i ääres.
Linn asub [[Dnestr]]i lisajõe [[Bîc]]i ääres.


==Ajalugu==
==Ajalugu==
Linna on esmakordselt ürikus mainitud 1466.<ref name="EE veebis"/> aastal, [[linnaõigused]] sai 1712. Kuulus 16. sajandist [[Osmanite riik|Türgile]], alates 1812 pärast järjekordset [[Vene-Türgi sõda (1806–1812)|Vene-Türgi sõda]] [[Vene impeerium|Venemaale]]. Linn oli [[Bessaraabia oblast]]i ja [[Bessaraabia kubermang]]u keskuseks. 1856. aastal oli linn Vene impeeriumi suuruselt viies linn [[Peterburi]], [[Moskva]], [[Odessa]] ja [[Riia]] järel. 1918. aastal kuulutati välja nõukogude võim, kuid veel samal aastal läks [[Rumeenia]] võimu alla. Vahepeal, 6. veebruarist kuni 9. aprillini 1918 oli linn iseseisva riigi, [[Moldova Demokraatlik Vabariik|Moldova Demokraatliku Vabariigi]] pealinn. Pärast [[Bessaraabia]] vallutamist [[Punaarmee]] poolt 1940. aastal sai linnast [[Moldaavia NSV]] pealinn. 1941–1944 okupeerisid linna [[Kolmas Riik|Saksa]] ja Rumeenia väed, [[II maailmasõda|II maailmasõja]] järel jäi linn taas [[NSV Liit|NSV Liidule]]. 1991. aastal pärast NSV Liidu lagunemist sai linnast [[Moldova Vabariik|Moldova Vabariigi]] pealinn.
Linna on esmakordselt ürikus mainitud aastal 1466,<ref name="EE veebis"/> [[linnaõigused]] sai 1712. aastal. Kuulus 16. sajandist [[Osmanite riik|Türgile]], alates 1812. aastast, pärast järjekordset [[Vene-Türgi sõda (1806–1812)|Vene-Türgi sõda]], [[Venemaa Keisririik|Venemaale]]. Linn oli [[Bessaraabia oblast]]i ja [[Bessaraabia kubermang]]u keskus. 1856. aastal oli linn Venemaa keisririigi suuruselt viies linn [[Peterburi]], [[Moskva]], [[Odessa]] ja [[Riia]] järel. 1918. aastal kuulutati välja nõukogude võim, kuid veel samal aastal läks linn [[Rumeenia]] võimu alla. Vahepeal, 6. veebruarist kuni 9. aprillini 1918 oli linn iseseisva riigi, [[Moldova Demokraatlik Vabariik|Moldova Demokraatliku Vabariigi]] pealinn. Pärast [[Bessaraabia]] vallutamist [[Punaarmee]] poolt 1940. aastal sai linnast [[Moldaavia NSV]] pealinn. Aastatel 1941–1944 okupeerisid linna [[Kolmas Riik|Saksa]] ja Rumeenia väed, [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel jäi linn taas [[NSV Liit|NSV Liidule]]. 1991. aastal, pärast NSV Liidu lagunemist, sai linnast [[Moldova Vabariik|Moldova Vabariigi]] pealinn.


==Rahvastik==
==Rahvastik==
33. rida: 33. rida:


==Haridus==
==Haridus==
Linnas asub 1945. aastal asutatud [[Chişinău Ülikool]].
Linnas on 1945. aastal asutatud [[Chişinău Ülikool]].


==Transport==
==Transport==

Redaktsioon: 10. juuni 2016, kell 14:53

Chișinău

[ kišin'öu ]
moldova Chișinău

Pindala 123 km²[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 681 100 (2016)

Koordinaadid 47° 1′ N, 28° 50′ E
Chișinău (Moldova)
Chișinău

Chișinău on Moldova Vabariigi pealinn.

Varem oli eesti keeles tuntud venekeelse nimekuju Kišinjov all. Moldova keele kürillilises kirjaviisis oli nime kuju Кишинэу (transkriptsioonis Kišineu).

Linn asub Dnestri lisajõe Bîci ääres.

Ajalugu

Linna on esmakordselt ürikus mainitud aastal 1466,[2] linnaõigused sai 1712. aastal. Kuulus 16. sajandist Türgile, alates 1812. aastast, pärast järjekordset Vene-Türgi sõda, Venemaale. Linn oli Bessaraabia oblasti ja Bessaraabia kubermangu keskus. 1856. aastal oli linn Venemaa keisririigi suuruselt viies linn Peterburi, Moskva, Odessa ja Riia järel. 1918. aastal kuulutati välja nõukogude võim, kuid veel samal aastal läks linn Rumeenia võimu alla. Vahepeal, 6. veebruarist kuni 9. aprillini 1918 oli linn iseseisva riigi, Moldova Demokraatliku Vabariigi pealinn. Pärast Bessaraabia vallutamist Punaarmee poolt 1940. aastal sai linnast Moldaavia NSV pealinn. Aastatel 1941–1944 okupeerisid linna Saksa ja Rumeenia väed, Teise maailmasõja järel jäi linn taas NSV Liidule. 1991. aastal, pärast NSV Liidu lagunemist, sai linnast Moldova Vabariigi pealinn.

Rahvastik

2007. aastal elas Chișinăus 592 900 inimest. Koos eeslinnadega oli rahvaarv 911 400.

2004. aasta rahvaloenduse andmetel oli Chișinău elanikest moldaavlasi 67,6 %, venelasi 13,9 %, ukrainlasi 8,3 %, rumeenlasi 4,5 %, bulgaarlasi 1,2 % ja gagauuse 0,9 %.

Haridus

Linnas on 1945. aastal asutatud Chişinău Ülikool.

Transport

Linnas asub Chişinău rahvusvaheline lennujaam.

Viited

Vaata ka