Lühhike öppetus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lebatsnok (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Lebatsnok (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
21. rida: 21. rida:
==Välislingid==
==Välislingid==
*[http://www.postimees.ee/?id=92140 Põltsamaal ilmus kordustrükk esimesest eestikeelsest ajakirjast] ''Postimees'' 10. märts 2009
*[http://www.postimees.ee/?id=92140 Põltsamaal ilmus kordustrükk esimesest eestikeelsest ajakirjast] ''Postimees'' 10. märts 2009
*[http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:120574]Lühhikese öppetuse täistekst Rahvusraamatukogu digiarhiivis
*[http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:120574 Lühhikese öppetuse täistekst Rahvusraamatukogu digiarhiivis]
*[http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Tekstid/1766-Hupel.htm Lühhikese öppetuse tekst Vana kirjakeele korpuses]



[[Kategooria:Eesti kirjandus]]
[[Kategooria:Eesti kirjandus]]

Redaktsioon: 6. juuni 2016, kell 08:19

Lühhikese öppetuse tiitelleht

Lühhike öppetus (Lühike õpetus) oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne.

Ilmus aastatel 1766–1767 Põltsamaal Peter Ernst Wilde väljaandel. Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada.

Esimese vihiku täielik pealkiri oli: Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haigusse jures. Selle körwas on weel muud head nouud, öppetussed ning maenitsussed leida, keik meie Eesti ma rahwa kassuks ning siggidusseks üllespantud. Alates teisest jaost ilmus pealkiri lühemal kujul: Lühhikesse õppetusse mis sees monned head rohhud ning nouud teäda antakse, teine tük.


Ilmus kord nädalas, igal numbril ("tükil") oli 4 lehekülge ning kokku ilmus 41 numbrit. Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel. 25 esimest numbrit tõlgiti ka läti keelde: "Latviešu Ārste" (tõlkijaks oli praost J. Lange).

Lühhikest öppetust peetakse üldiselt esimeseks eestikeelseks ajakirjaks. Mõned allikad kirjeldavad seda hoopis kui 41 osas ilmunud raamatut.

Esimeseks eestikeelseks ajaleheks peetakse 1807 ilmunud Tarto maa rahva Näddali-Lehte.

Kirjandus

  • Aino Valmet, "Lühhike öppetus" keelelisest küljest, Keel ja Kirjandus, 1966, nr 11, lk 683–688
  • Helgi Vihma, Eesti esimese teadusliku sõnaraamatu eelkäijast, Kodumurre, 1972, nr 10/11, lk 53–55
  • Veel A. W. Hupeli osast esimeses eestikeelses ajakirjas. Läbi kahe sajandi, Juhan Peegel. Tallinn, 1971, lk 7–10
  • H. Normann, Märkusi esimesest Eesti arstilis-tervishoiulisest ajakirjast, Eesti Arst, 1926, nr 12, lk 428–432

Välislingid