Jaak Valge: erinevus redaktsioonide vahel
Uued sektsioonid. |
|||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
Jaak Valge peamisteks uurimisteemadeks on algul olnud [[majandusajalugu]], muuhulgas Eesti maailmasõdadevaheline majandus. Pärast 2005. aastat on ta tegelnud peamiselt sotsiaal- ja poliitilise ajalooga. Muu hulgas on ta uurinud Eesti kultuuritegelaste koostööd [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]] [[1930. aastad|1930. aastail]]. |
Jaak Valge peamisteks uurimisteemadeks on algul olnud [[majandusajalugu]], muuhulgas Eesti maailmasõdadevaheline majandus. Pärast 2005. aastat on ta tegelnud peamiselt sotsiaal- ja poliitilise ajalooga. Muu hulgas on ta uurinud Eesti kultuuritegelaste koostööd [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]] [[1930. aastad|1930. aastail]]. |
||
[[2007]]. aastal puhkes tuline ja ajakirjanduses palju kajastust leidnud debatt Jaak Valge ja [[Magnus Ilmjärv]]e vahel, mille põhjuseks olid Ilmjärve teoses "Hääletu alistumine" avaldatud väited [[Konstantin Päts]]i võimalikust koostööst Nõukogude Liiduga [[1934]]. aasta riigipöörde eel ja järel. Nimelt leidis Valge, et Ilmjärve väited on sobilikud küll meedia tähelepanu võitmiseks, kuid pole allikatruud.<ref>[http:// |
[[2007]]. aastal puhkes tuline ja ajakirjanduses palju kajastust leidnud debatt Jaak Valge ja [[Magnus Ilmjärv]]e vahel, mille põhjuseks olid Ilmjärve teoses "Hääletu alistumine" avaldatud väited [[Konstantin Päts]]i võimalikust koostööst Nõukogude Liiduga [[1934]]. aasta riigipöörde eel ja järel. Nimelt leidis Valge, et Ilmjärve väited on sobilikud küll meedia tähelepanu võitmiseks, kuid pole allikatruud.<ref>[http://www.postimees.ee/1673167/ajaloolane-lukkas-umber-ilmjarve-skandaalse-patsi-paljastuse] |
||
Ajaloolane lükkas ümber Ilmjärve skandaalse Pätsi-paljastuse</ref> Debatt jätkus 2010. aastal "Hääletu alistumise" teise, täiendatud ja parandatud trüki ilmumise järel, milles Valge sõnul polnud peamisi puudusi kõrvaldatud.<ref>[http://jaakvalge.blogspot.com/search?q=h%C3%A4%C3%A4letu+alistumine] Magnus Ilmjärv. Hääletu alistumine. Tallinn, Argo 2010, 927 lk-d.</ref> |
Ajaloolane lükkas ümber Ilmjärve skandaalse Pätsi-paljastuse</ref> Debatt jätkus 2010. aastal "Hääletu alistumise" teise, täiendatud ja parandatud trüki ilmumise järel, milles Valge sõnul polnud peamisi puudusi kõrvaldatud.<ref>[http://jaakvalge.blogspot.com/search?q=h%C3%A4%C3%A4letu+alistumine] Magnus Ilmjärv. Hääletu alistumine. Tallinn, Argo 2010, 927 lk-d.</ref> |
||
Redaktsioon: 3. juuni 2016, kell 16:14
Jaak Valge (sündinud 1. märtsil 1955) on eesti ajaloolane.
Haridus
Valge õppis 1961. aastast Kiviõli I Keskkoolis (lõpetas 1973) 1974–1977 Tartu Riiklikus Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonnas ning 1981. aastast samas ajaloo erialal (lõpetas 1987). Aastal 1992 omandas samas ajaloo erialal magistrikraadi, 2003 kaitses doktoritöö teemal "Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924" (juhendaja Jüri Ant).
Töökäik
Enne ülikooli astumist töötas Valge mitmel proletaarsel ametikohal. Aastatel 1984–1995 töötas ta Ajaloo Instituudis, 2000–2002 Siseministeeriumis. Ta on töötanud ka Eesti Rahvusarhiivis ja Viljandi Kultuuriakadeemias. Aastast 2004 on ta Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi dotsent (praegu 0,5 kohaga) ning aastast 2005 Tallinna Ülikooli Eesti demograafia instituudi juhtivteadur.
Jaak Valge peamisteks uurimisteemadeks on algul olnud majandusajalugu, muuhulgas Eesti maailmasõdadevaheline majandus. Pärast 2005. aastat on ta tegelnud peamiselt sotsiaal- ja poliitilise ajalooga. Muu hulgas on ta uurinud Eesti kultuuritegelaste koostööd Nõukogude Liiduga 1930. aastail.
2007. aastal puhkes tuline ja ajakirjanduses palju kajastust leidnud debatt Jaak Valge ja Magnus Ilmjärve vahel, mille põhjuseks olid Ilmjärve teoses "Hääletu alistumine" avaldatud väited Konstantin Pätsi võimalikust koostööst Nõukogude Liiduga 1934. aasta riigipöörde eel ja järel. Nimelt leidis Valge, et Ilmjärve väited on sobilikud küll meedia tähelepanu võitmiseks, kuid pole allikatruud.[1] Debatt jätkus 2010. aastal "Hääletu alistumise" teise, täiendatud ja parandatud trüki ilmumise järel, milles Valge sõnul polnud peamisi puudusi kõrvaldatud.[2]
Teosed
Valge on avaldanud mitmeid monograafiaid (neist viis kaasautorluses) Eestis ja Rootsis, umbes 50 teadusartiklit Eestis, Soomes, Venemaal, Lätis, USA-s ja Inglismaal ning üle saja populaarteadusliku artikli, essee, arvustuse jms.
2014. aasta lõpus ilmus monograafia "Punased I" Eesti kommunistidest ja marksistlikest intellektuaalidest, mille jaoks ta hakkas teadlikult materjali koguma 2006. aastal.
- "Lahtirakendamine: Eesti majanduse stabiliseerimine 1918–1924". Tallinn: Rahvusarhiiv, 2003.
- "Breaking Away from Russia". Stockholm: Stockholm University, 2006.
- "Punased I". Tallinn: Tallinna Ülikool, 2014.
Tunnustused
- 1995 ingliskeelsete väljaspool Eestit publitseeritud teadustööde võistlusel II preemia
- 2003 Eesti ajalookirjanduse aastapreemia
- 2007 ajakirja Tuna parima artikli preemia
- 2007 ajakirja Akadeemia hõbepreemia
- 2010: Venemaa suurima vaenlase tiitel (Venemaa riiklik noortelaager Seligeris)
- 2015 Lennart Meri teadustöö auhind monograafia "Punased I" eest
Viited
Välislingid
- Jaak Valge Eesti Teadusinfosüsteemis
- Jaak Valge blogi