Stefan Batory: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. mai 2016, kell 09:36

Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Elulugu

Stefan Bátory isa Stefan VIII Bathory oli Ungari aadlik, kes oli Transilvaania vojevood alates 1529 kuni oma surmani 1534. Stefan Batory osales sõdades Osmanitega ja viibis pikka aega osmanite juures vangis, vabanemise järel sai Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina. Aastal 1526, Mohacsi lahingus, hävitasid Osmanite riigi väed Ungari armee. Osmanite surve tõttu keskvõim lagunes ja algas võimuvõitlus. Enamus Ungari valitsevast eliidist valis Janos Zapolya. Väike aristokraatide vähemus pooldas Ferdinand I, kes oli Austria ertshertsog ja oli Lajosiga abielu kaudu seotud. 1528 saavutas kuningas Janos I Zapolya Osmanite sultanilt toetuse. Stefan Bátory kaitses järgnevalt Türgi sultani Suleiman I Toreda vasalli Ungari kuninga János II Zápolya õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale Saksa-Rooma riigi keisri ja Austria ertshertsogi Maximilian II viha, kes János II Zápolyat kukutada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis.

Transilvaania vürstina

1570. aastal kukutas Maximilian János II Zápolya ja määras Stefan Batory Transilvaania vojevoodiks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri Gáspár Bekesi. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes Saksa-Rooma riiki Viini, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu.

Pärast Stefan Batory valimist Rzeczpospolita kuningaks valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend Kristóf Báthory. Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni 1580 Hrodnas suri. Temalgi polnud pärijaid.

1572. aastal suri Poola kuningas Zygmunt II August, kelle pärija oli Jagelloonide dünastia viimane liige, Zygmunt II Augusti õde Anna Jagiellonka (1523–1596). Poola kuningaks valiti Prantsusmaa kroonprints Henri. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais 1574 suri aga Poola kuninga Henri vend, Prantsusmaa kuningas Charles IX ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks.

Rceczpospolita kuningana

Uuteks troonipretendentideks olid Maximilian II, Rootsi kuningas Johan III ja Moskva tsaar Ivan IV, Ferrara krahv Alfonso ja Transilvaania vürst, Osmanite riigi vasall Stefan Batory. Kõigepealt valis Rzeczpospolita sejm 12. detsembril 1575 uueks kuningaks Saksa-Rooma keisri, Austria ertshertsogi, Böömimaa kuninga ja Ungari kuninga Maximilian II, kelle Poola kiriku primas ka kroonis, kuid šlahta ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid 1. mail 1576, kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.

Stefan Batory krooniti Poola kuningaks 22. aprillil 1576. aastal. Stefan Batory võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga, kes oli Interregnumi ajal osa Poola šlahta toel kuulutatud Rzeczpospolita kuningaks enne Stefan Batoryt ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma 12. oktoobril 1576. Kodusõja ajal keiser Maximilian II toetanud Rzeczpospolita saksa elanikega, toimus sõjategevus Batory ja Läänemereäärsete linnadega, mille käigus piirati Danzigi linna, 1466. aastal Poolale allutatud nn Kuninglikul Preisimaal.

Liivimaa sõda

Pikemalt artiklis Liivimaa sõda#Vene ja Leedu-Poola sõda ja Vene-Poola sõda (1562–1582)

1575. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola. Rootsi kuningas Johan III aga oli abielus Poola kuninga Zygmunt I Vana teise tütre Katarzyna Jagiellonkaga.

Vene-Poola sõda

1577. aastal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, 1578. aastal toimus sõjategevuses pööre, Võnnu lahingus võitsid ühiselt tegutsenud Rzeczpospolita ja Rootsi väed Moskva vägesi.

1579. aasta sõjaretkes vallutasid Stefan Batory väed Polotski, 1580. aastal vallutasid nad Velikije Luki, Veliži ja Neveli, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal Pihkvat. 1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga Jam-Zapolski vaherahu, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna) ja Valgevene, Polotski alad jäid Rzeczpospolitale.

Pikemalt artiklis Poola aeg Liivimaal

Isiklikku

Stefan Batory õetütar oli krahvinna Erzsébet Báthory (1560–1614) ehk Verine Krahvinna.

Eelnev János II Zapolya	Transilvaania vürst 1571–1576	Järgnev Kristóf Báthory
Eelnev Henryk Walezy	Poola kuningas 1576–1586	Järgnev Zygmunt III Waza

Kirjandus

Lengnich, Gottfried (1724). Geschichte der Preußischen Lande (t. 3)/ Königlich Polnischen Antheils, Seit dem Ableben Sigismundi Augusti Bis auf den Todt Königes Stephani. Danzig: Gedruckt bey E. E. Raths und des Gymnasii Buchdrucker seel. Johann Daniel Stollens nachgelassenen Wittwe. Durch Thomas Johann Schreiber, Factor. Lk lk. 195-. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 ==Elulugu==
 [[Pilt:Ottoman empire.svg|pisi|[[Transilvaania]] ja Ungari alad Osmanite impeeriumis]]
-Stefan Bátory isa [[Stefan VIII Bathory]] oli [[Ungari kuningriik#Osmanite okupatsioon|Ungari]] aadlik, kes oli [[Transilvaania]] [[vojevood]] alates [[1529]] kuni oma surmani [[1534]]. Stefan Batory osales sõdades [[Osmanite riik|Osmanitega]] ja viibis pikka aega osmanite juures vangis, vabanemise järel sai Stefan Batory sai tuntuks oskusliku [[diplomaat|diplomaadina]]. Aastal 1526, [[Mohacsi lahing]]us, hävitasid [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] väed Ungari armee. Osmanite surve tõttu keskvõim lagunes ja algas võimuvõitlus. Enamus Ungari valitsevast eliidist valis [[Janos I Zapolya|Janos Zapolya]]. Väike aristokraatide vähemus pooldas [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]], kes oli [[Austria ertshertsog]] ja oli Lajosiga abielu kaudu seotud. 1528 saavutas kuningas [[Janos I Zapolya]] Osmanite sultanilt toetuse. Stefan Bátory kaitses järgnevalt [[Türgi sultan]]i [[Suleiman I]] Toreda vasalli [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[János II Zápolya]] õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisri ja [[Austria ertshertsog]]i [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] viha, kes János II Zápolyat kukutada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis.
+Stefan Bátory isa [[Stefan VIII Bathory]] oli [[Ungari kuningriik#Osmanite okupatsioon|Ungari]] aadlik, kes oli [[Transilvaania]] [[vojevood]] alates [[1529]] kuni oma surmani [[1534]]. Stefan Batory osales sõdades [[Osmanite riik|Osmanitega]] ja viibis pikka aega osmanite juures vangis, vabanemise järel sai Stefan Batory sai tuntuks oskusliku [[diplomaat|diplomaadina]]. Aastal 1526, [[Mohacsi lahing]]us, hävitasid [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] väed Ungari armee. Osmanite surve tõttu keskvõim lagunes ja algas võimuvõitlus. Enamus Ungari valitsevast eliidist valis [[Janos I Zapolya|Janos Zapolya]]. Väike aristokraatide vähemus pooldas [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]], kes oli [[Austria ertshertsog]] ja oli Lajosiga abielu kaudu seotud. 1528 saavutas kuningas [[Janos I Zapolya]] Osmanite sultanilt toetuse. Stefan Bátory kaitses järgnevalt [[Türgi sultan]]i [[Suleiman I Tore|Suleiman I Toreda]] vasalli [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[János II Zápolya]] õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisri ja [[Austria ertshertsog]]i [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] viha, kes János II Zápolyat kukutada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis.
 ==Transilvaania vürstina==
 [[1570]]. aastal kukutas Maximilian János II Zápolya ja määras Stefan Batory [[Transilvaania vojevood]]iks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri [[Gáspár Bekes]]i. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes [[Saksa-Rooma riik]]i [[Viin]]i, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu.
-Pärast Stefan Batory valimist Rzeczpospolita kuningaks valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend [[Kristóf Batory]]. Gáspár Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[Hrodna]]s suri. Temalgi polnud pärijaid.
+Pärast Stefan Batory valimist Rzeczpospolita kuningaks valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend [[Kristóf Báthory]]. Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[Hrodna]]s suri. Temalgi polnud pärijaid.
 [[File:Batory Jagiellonka.jpg|pisi|Stefan Batory ja [[Anna Jagiellonka]] (1523–1596)]]
@@ 18. rida: / 18. rida: @@
 Kõigepealt valis Rzeczpospolita [[Sejm (Rzeczpospolita)|sejm]] [[12. detsember|12. detsembril]] [[1575]] uueks kuningaks [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]], [[Austria riigipeade loend|Austria ertshertsogi]], [[Böömimaa kuningas|Böömimaa kuninga]] ja [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]]  Maximilian II, kelle Poola kiriku primas ka kroonis, kuid [[šlahta]] ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid [[1. mai]]l [[1576]], kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.
-Stefan Batory krooniti Poola kuningaks 22. aprillil 1576. aastal. Stefan Batory võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga, kes oli [[interregnum]]i ajal osa Poola šlahta toel kuulutatud Rzeczpospolita kuningaks enne Stefan Batoryt ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1576. Kodusõja ajal keiser Maximilian II toetanud Rzeczpospolita saksa elanikega, toimus sõjategevus Batory ja Läänemereäärsete linnadega, mille käigus piirati [[Danzig]]i linna, [[1466]]. aastal Poolale allutatud nn [[Kuninglik Preisimaa|Kuninglikul Preisimaal]].
+Stefan Batory krooniti Poola kuningaks 22. aprillil 1576. aastal. Stefan Batory võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga, kes oli [[Interregnum]]i ajal osa Poola šlahta toel kuulutatud Rzeczpospolita kuningaks enne Stefan Batoryt ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1576. Kodusõja ajal keiser Maximilian II toetanud Rzeczpospolita saksa elanikega, toimus sõjategevus Batory ja Läänemereäärsete linnadega, mille käigus piirati [[Danzig]]i linna, [[1466]]. aastal Poolale allutatud nn [[Kuninglik Preisimaa|Kuninglikul Preisimaal]].
 ==Liivimaa sõda==
 [[Image:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg|thumb|333px|[[Stefan Bátory]] [[Pihkva]]s ([[Jan Matejko]] [[maal]]).]]
@@ 24. rida: / 25. rida: @@
 [[1575]]. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola. [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]] aga oli abielus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] teise tütre [[Katarzyna Jagiellonka]]ga.
 [[File:Polish-Lithuanian Commonwealth 1582.PNG|thumb|333px|Rzeczpospolita 1582. aastal]]
 ==Vene-Poola sõda==
 [[1577]]. aastal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[Võnnu lahing (1578)|Võnnu lahing]]us võitsid ühiselt tegutsenud Rzeczpospolita ja Rootsi väed Moskva vägesi.
@@ 33. rida: / 35. rida: @@
 Stefan Batory õetütar oli krahvinna [[Erzsébet Báthory]] (1560–1614) ehk Verine Krahvinna.
 {{algus}}
-{{eelnev-järgnev|eelnev=[[János II Zapolya]]|nimi=[[Transilvaania vürst]]|aeg=[[1571]]–[[1576]]|järgnev=[[Christofer Bathory]]}}
+{{eelnev-järgnev|eelnev=[[János II Zapolya]]|nimi=[[Transilvaania vürst]]|aeg=[[1571]]–[[1576]]|järgnev=[[Kristóf Báthory]]}}
 {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Henri III|Henryk Walezy]]|nimi=[[Poola kuningas]]|aeg=[[1576]]–[[1586]]|järgnev=[[Zygmunt III Waza]]}}
 {{lõpp}}