Kohtla-Järve: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
59. rida: | 59. rida: | ||
==Linnaosad== |
==Linnaosad== |
||
[[Pilt:Kohtla-Jarve linnaosad.png|pisi|1-Ahtme, 2-Järve, 3-Kukruse, 4-Oru, 5-Sompa, 6-Viivikonna ja Sirgala]] |
[[Pilt:Kohtla-Jarve linnaosad.png|pisi|1-Ahtme, 2-Järve, 3-Kukruse, 4-Oru, 5-Sompa, 6-Viivikonna ja Sirgala]] |
||
Kohtla-Järve linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast (elanike arv rahvaloenduse andmetel seisuga |
Kohtla-Järve linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast (elanike arv rahvaloenduse andmetel seisuga 1.01.2016):<ref>{{netiviide | URL = http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0282&lang=2 | Pealkiri = RV0282: Rahvastik soo, vanuserühma ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar | Autor = Statistikaamet | Aeg = 27.5.2016 }}</ref> |
||
*[[Ahtme]] ( |
*[[Ahtme]] (16 222 elanikku) |
||
*[[Järve (Kohtla-Järve)|Järve]] ( |
*[[Järve (Kohtla-Järve)|Järve]] (15 869 elanikku) |
||
*[[Oru linnaosa|Oru]] ( |
*[[Oru linnaosa|Oru]] (1 133 elanikku) |
||
*[[Sompa linnaosa|Sompa]] ( |
*[[Sompa linnaosa|Sompa]] (873 elanikku) |
||
*[[Kukruse linnaosa|Kukruse]] ( |
*[[Kukruse linnaosa|Kukruse]] (550 elanikku) |
||
*[[Viivikonna]] koos Sirgalaga ( |
*[[Viivikonna]] koos Sirgalaga (126 elanikku) |
||
Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused [[Jõhvi]], [[Kiviõli]] ja [[Püssi]] linn ning [[Kohtla-Nõmme]] alev. |
Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused [[Jõhvi]], [[Kiviõli]] ja [[Püssi]] linn ning [[Kohtla-Nõmme]] alev. |
Redaktsioon: 27. mai 2016, kell 00:55
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kohtla-Järve | |
---|---|
| |
Pindala | 54,02 km² |
Elanikke | 33 675 (1.01.2023)[1] |
| |
EHAK-i kood | 0321[2] |
Koordinaadid | 59° 24′ N, 27° 17′ E |
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.
Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%.
Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal.
Kohtla-Järve linnapea on Jevgeni Solovjov.[3]
Ajalugu
Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis.
Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula), mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis.
1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.[viide?]
Sõpruslinnad
Kohtla-Järve sõpruslinnadeks teistes riikides on:[4]
- Outokumpu, Soome
- Norderstedt, Saksamaa
- Kėdainiai, Leedu
- Saransk, Venemaa
- Veliki Novgorod, Venemaa
- Slantsõ rajoon, Venemaa
- Kingisseppa rajoon, Venemaa
- Korostõšev, Ukraina
- Wyszkow, Poola
- Salihorsk, Valgevene
- Staffanstorp, Rootsi
Majandus
Eelkõige on tegemist tööstuslinnaga. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb 3 suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal ca 255 milj. €. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2009. veebruaris, kuid taaskäivitati 2012. detsembris.
Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus (Remeksi keskus), õmblustööstus (10 ettevõtet, sh Baltika tütarettevõtte Virulane õmblustsehh), mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine.
Hinnanguliselt oli 2011. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot.
Lisaks tegutsevad läheduses Viru põlevkivikaevandus (plaanis sulgeda 2013.a.) ning elektrijaamad (sh Ahtme elektrijaam, võimsusega 30 MW).
Sport
Kohtla-Järve FC Lootus mängib jalgpalli Eesti esiliigas.
Kohtla-Järve BC HITO mängib korvpalli Eesti Meistriliigas.
Linnaosad
Kohtla-Järve linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast (elanike arv rahvaloenduse andmetel seisuga 1.01.2016):[5]
- Ahtme (16 222 elanikku)
- Järve (15 869 elanikku)
- Oru (1 133 elanikku)
- Sompa (873 elanikku)
- Kukruse (550 elanikku)
- Viivikonna koos Sirgalaga (126 elanikku)
Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme alev.
Pildid
-
Vaade Kohtla-Järvele Kohtla-Järve-Mäetaguse maanteel mõni kilomeeter enne linnapiiri
-
Viru Keemia Grupi tehas
-
Viru Keemia Grupi tehas
-
Mälestusmärk Viru Keemia Grupi tehase ees
-
Põlevkivi tööstusliku kaevandamise alguse mälestusmärk
-
Viru Keemia Grupi administratiivhoone
-
Viru Keemia Grupi administratiivhoone
-
II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud
-
II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud
-
Kultuurimaja esine park
-
Monument "Au tööle"
-
Maja kesklinnas
-
Administratiivhoone kesklinnas
-
Sinivoore-Outokumpu elamurajoonis
Vaata ka
- Kohtla-Järve Järve Gümnaasium
- Kohtla-Järve poolkoksimägi
- Ahtme Gümnaasium
- Kohtla-Järve Issanda Muutmise kirik
- Kohtla-Järve kultuurimaja
- Kohtla-Järve linnaorkester
- Järveküla tee
Viited
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 8.07.2023.
- ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ "Välissuhted" (Estonian). Kohtla-Järve linn. Vaadatud 1. märts 2012.
{{cite web}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Statistikaamet (27.5.2016). "RV0282: Rahvastik soo, vanuserühma ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar".
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kohtla-Järve |