Arutelu:Dnipro

Rahvastik

Ukrainakeelne Vikipeedia räägib, et ukrainlasi on linnas 72,6% ja venelasi 23,5 %. Fiu-Vro (arutelu) 11. aprill 2014, kell 15:43 (EEST)

Ahaa, sain pihta. Antud eestikeelses artiklis on toodud oblasti andmed. Fiu-Vro (arutelu) 11. aprill 2014, kell 15:46 (EEST)

Parandasin vea ära. Olin kogemata linna elanikkonna rahvusliku koosseisu andmetel kirjutanud oblasti andmed. 90.191.119.98 11. aprill 2014, kell 19:04 (EEST)

Linna nimi muudetud

Tund aega tagasi teatas Радио Свобода Dnipropetrovski linna nime muutmisest. Uus nimi on Dnipro. 2001:7D0:87FA:6380:45FF:6D67:1E22:ED72 19. mai 2016, kell 13:39 (EEST)

---

1918. aastal Sitšeslav

Enwikis on öeldud: 1918. aastal tehti ettepanek nime muutmiseks Sitšeslaviks, kuid ametlikult seda kunagi ei tehtud. Võtan välja. 2001:7D0:87FA:6380:5D63:D1E2:581D:E268 20. mai 2016, kell 09:39 (EEST)

Miks mitte seda ettepanekuna mainida? Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 12:27 (EEST)

---

On kaks teineteisega vastuolus olevat printsiipi: geograafias kasutatakse praegust nime ka mineviku kohta, ajaloos kasutatakse rangelt ainult kaasaegset nime. Näiteks Peterburi puhul teeme ka meie rangelt vahet, kas linna nimi oli parajasti Peterburi, Petrograd või Leningrad. Leian, et igal pool, kus on juttu minevikust, tuleks kasutada kaasaegset nime.

Minu meelest tekitab just see segadust, kui me kasutame praegust nime. Andres (arutelu) 21. mai 2016, kell 10:19 (EEST)

See vahetegemine, millest sa räägid, on õigustatud näiteks isikuartiklites kellegi sünnikoha vmt tähistamiseks, aga kindlasti mitte antud juhul. Sest muidu tuleks sinu poolt nimetatud printsiipi rakendada ka näiteks artiklis Tallinna ajalugu. Muuseas, kes need "meie" taas kord on?--90.191.96.36 21. mai 2016, kell 11:21 (EEST)

Millega Sa seda vahetegemist põhjendad?

Meie all ma mõtlen Vikipeedia kirjutajaid. Võib-olla küll, et see Sinu kohta ei käi, ma pole seda märganud.

Elaniku arvu puhul praeguse nime kasutamine väga häiriv ei ole, ja võib-olla tulebki kasutada geograafilist printsiipi. Kui meil on tabel elanike arvu muutumise kohta, siis võib võib-olla ühe nimega piirduda nii või teisiti, aga siin on juttu ühest konkreetsest aastast ja lause on minevikus. Võiks ka kohanime asemel öelda "linn", et nimemuutus ei jääks ka jalgu.

Mis puutub Tallinna nimesse, siis eestikeelne nimi ei muutunud.

Aga rääkida nõukogude aja Dniprost ei ole minu meelest küll õige. Andres (arutelu) 21. mai 2016, kell 11:30 (EEST)

Minu meelest ka nii absoluutset vahetegemist ajaloolastel pole. Ajaloolased muidugi kasutavad ka ajaloolisi nimesid, aga mitte alati. Näiteks kui räägitakse kokkuvõtvalt perioodidest, mil koht kandis erinevat nime, siis see tekitaks segadust, kui kord kasutatakse üht ja kord teist nime. Kui just sealjuures ei räägita eraldi nimevahetustest ja seda ei rõhutata.

Anakronismiga oleks tegu muidugi siis, kui kasutataks endisaegset nime, mida koht kõnealusel perioodil ei kandnud. 90.190.59.22 22. mai 2016, kell 17:42 (EEST)

Ajaloolaste eest ma pead ei anna. Aga uut nime kasutataksegi "dekommuniseerimiseks". Siis on minu meelest imelik kasutada seda nime lauses, kus räägitakse spetsiaalselt nõukogude ajast. Ja kõnealusel perioodil nimi ei muutunud (tõsi küll, kui juurde arvata ka 1926. aastale eelnev aeg, siis muutus).

Ja ma ei saa aru, kuidas selles artiklis saab lugejal segadus tekkida. Pigem tekib segadus anakronismi puhul, sest jääb mulje, nagu see oleks vastuolus jutuga nimevahetusest.

Peale selle, kimbatuse puhul võib kasutada ka lihtsalt sõna "linn". Andres (arutelu) 22. mai 2016, kell 18:00 (EEST)

---

aastatel 1926–1992 ukraina keeles Dnipropetrovsk ja vene keeles Dnepropetrovsk, aastatel 1992–2016 Dnipropetrovsk

Ma ei saa sellest aru. Ukraina- ja venekeelne nimi on kogu aeg erinevad olnud, minu teada on see nii. Andres (arutelu) 21. mai 2016, kell 10:22 (EEST)