Hemoglobiin: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
14. rida: | 14. rida: | ||
* E-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin; |
* E-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin; |
||
* F-hemoglobiin – lootehemoglobiin; |
* F-hemoglobiin – lootehemoglobiin; |
||
* Gower-hemoglobiin – kaks normaalset lootel esinevat |
* Gower-hemoglobiin – kaks normaalset lootel esinevat hemoglobiini vormi; |
||
* H-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin; |
* H-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin; |
||
* S-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin.<ref name="ms"/> |
* S-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin.<ref name="ms"/> |
Redaktsioon: 17. mai 2016, kell 16:13
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Hemoglobiin ehk verevärvnik[1] ka globulaarne kromoproteiin (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev valk, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.
Hemoglobiini ja hemoglobiinilaadseid molekule on leitud ka osadel selgrootutel (rõngussidel, limustel, pärgussidel, kärssussidel), seentel ja taimedel.
Liigid
Hemoglobiini on mitmeid erinevaid liike:
- A-hemoglobiin – normaalne täiskasvanute hemoglobiin;
- A1C-hemoglobiin ehk glpkohemoglobiin - A1C glükoosiga soestunud hemoglobiin, mille hulk veres on tõusnud tasakaalustamata suhkurtõve korral;
- C-hemoglobiin – teatud ebanormaalne hemoglobiin;
- D-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
- E-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
- F-hemoglobiin – lootehemoglobiin;
- Gower-hemoglobiin – kaks normaalset lootel esinevat hemoglobiini vormi;
- H-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
- S-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin.[1]
Termin
Sõna "hemoglobiin" tuleneb kreekakeelsest sõnast haima ('veri') ja ladinakeelsest sõnast globus ('kera').
Avastamine
Punase verepigmendi ehk hemoglobiinkristalli (saksa keeles Hämoglobinkristalle) õnnestus teadaolevalt esimesena eraldada saksa arstil Otto Funkel 1852. aastal.
Struktuur
Nii nagu nimigi ütleb on verevärvnik ka pigment, mis annab erütrotsüüdile iseloomuliku punase värvuse. Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise sümmeetrilise kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli porfüriini rühma) keskel asub raua aatom. Kui raua kahevalentne aatom molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapniku ja süsihappegaasi molekule siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne - valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele kas ja kui mitu hapniku molekuli hemoglobiiniga liitunud on. Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6% langeb prosteetilise rühma arvele. [2]
Heme grupist
Hemoblobiinis sisalduv sümmeetrilise kujuga heme grupp, porfüriin sarnaneb taimedes fotosünteesi käivitava klorofülli molekuliga, mille keskmes asub magneesiumi aatom.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Meditsiinisõnastik, 840:2004
- ↑ "Biokeemia". Autor August Männik, Lk 268, 1985, Kirjastus Valgus
Vaata ka
Kirjandus
- Jay F. Storz, Federico G. Hoffmann, Juan C. Opazo jt, Developmental regulation of hemoglobin synthesis in the green anole lizard Anolis carolinensis, Journal of Experimental Biology 2011 214: 575-581; doi: 10.1242/jeb.050443