August Kitzberg

See artikkel räägib kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklit August Kitzberg (advokaat).

---

August Kitzberg abikaasaga (?).

August Kitzberg (kuni 1863 August Kits, vestekirjanikuna kasutas varjunime Tiibuse Jaak; 29. detsember 1855 Laatre vald, Halliste kihelkond – 10. oktoober 1927 Tartu) oli eesti kirjanik.

Lapsepõlv

Mälestustahvel puitelamul, kus 1912–1927 elas August Kitzberg. August Kitzbergi tänav 1/3.

August Kitzberg elas lapsena (1857–1871) Niitsaadul Penuja külas, Puldre Äiatare kandikohal, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum.

Ta töötas Viljandimaal, Pornusel 1873. aastast kihelkonnakohtu notari abilisena, töötas hiljemini Pornuses, Mornas ja Abjas kihelkonnakohtu notarina, oli selle järel Polli ja Pöögle valla kirjutaja ja vabanes venestuse tagajärjel kohast. Siis asus ta Viljandisse Viljandi Põllumeeste Seltsi ökonoomiks ja teotses hiljemini Kuramaal ja Riias, kust lõpuks siirdus Tartu.

Mulgimaa, Halliste-Karksi tüübid alates saunikuist ja ulatudes kuni mõisnikeni (Abja mõisnik ja kihelkonnakohtunik, parun Stackelberg) ning olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele.

Looming

Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge, tuntumad neist on "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894) ja "Rätsep Õhk" (1903; aluseks külajutt "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", 1892). Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama "Tuulte pöörises", järgnesid tragöödia "Libahunt" (1911, ka filmitud) ja draama "Kauka jumal" (1915).

Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). 1924. aastal valiti ta Eesti Ajakirjanikkude Ühingu auliikmeks.

Valik väljaandeid

• "Valitud näidendid" (1943)
• "Külajutud" (1971; 2002)
• "Libahunt" (1969)
• "Piibelehe-Neitsi" (1969)
• "Libahunt. Kauka jumal" (1976)
• "Lastejutte" (1979; 2002)
• "Kuri kuningatütar" (1986)
• "Valik lühijutte ja näidendeid" (1997)
• "Piibelehe-neitsi ja teisi jutte" (2001)

Mälestuse jäädvustamine

August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuias. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum. Endise nimega Karksi-Nuia Gümnaasium on saanud oma nime kirjaniku järgi, nüüdseks kannab kool nime August Kitzbergi nimeline Gümnaasium.

Mitmes Eesti asulas on Kitzbergi järgi nimetatud tänav.

Kirjandus

• Villem Alttoa, "August Kitzberg" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 92 lk
• Villem Alttoa, "August Kitzberg" (suur monograafia). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 632 lk
• ""Libahunt" teatris ja kriitikas" (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest). Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Eesti Raamat, Tallinn 1979
• Luule Epner, "Kitzbergist Raudsepani: eesti näitekirjandus 1906–1940" (õpik). Koolibri, Tallinn 1997; 2. trükk 2002
• Ants Järv, "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006

Välislingid

• Linda Kaljundi. August Kitzberg „Ühe vana „tuuletallaja” noorpõlve mälestused”, EPL, 2. juuli 2010
• August Kitzberg Eesti biograafilises andmebaasis ISIK