Tõmblukk

Plastist ja nailonist tõmblukk

Tõmblukk on kahest vastastikku hambuvast metallist või plastist hammastikust ja lukustist koosnev sulgemisvahend, mida suletakse ja avatakse lukustit piki hammastikku tõmmates.

Tõmblukk ise on odav, aga kui see rikki läheb, siis võib rikkis tõmblukuga ese muutuda kasutuskõlbmatuks. Tõmbluku vahetamine võib olla keeruline ja kallis ning mõnel esemel ei saagi tõmblukku vahetada, nii et kui tõmblukk rikki läheb, siis tuleb ese ära visata. Kõige kergemini tekivad probleemid lukustiga: kui see katki läheb, siis see ei joonda ega ühenda enam hambaid vaheldumisi, nagu peaks. Rikkis tõmblukk võib kinni jääda, nii et lukustit enam liigutada ei saa, või osaliselt ära murduda.

Ajalugu

Õmblusmasina leiutaja Elias Howe sai 1851 patendi "riiete automaatse pideva sulgemise" kohta. Howe ei teinud suuri katseid oma patendiga raha teha, võib-olla sellepärast, et õmblusmasinaäri läks tal väga edukalt. Seetõttu jäi ta ilma tõmbluku leiutaja kuulsusest.

Alles 42 aastat hiljem, 1893 patenteeris Whitcomb Judson, kes seni oli tegutsenud rohkem suruõhu toimel töötava linnatranspordi idee kallal, niinimetatud "haaklukusti". See oli väga sarnane Howe'i leiutisega, aga oli mõnevõrra keerulisem. Seda kasutas ta üksnes jalanõude sulgemiseks. Ta asutas koos koloneli Lewis Walkeriga ettevõtte Universal Fastener Company (Universaalne Kinnitikompanii), et oma seadet toota. Juba samal aastal esitles ta seda Chicagos maailmanäitusel, aga esialgu ei äratanud see suurt tähelepanu.

1906 palkas Universal Fastener Company rootsi päritolu elektriinseneri Gideon Sundbäcki. Heade tehniliste oskuste ja abielu tõttu ettevõtte juhataja tütre Elvira Aronsoniga tõusis Sundbäck ettevõtte peainseneriks. Pärast naise surma 1911 pühendus Sundbäck tööle ja 1913. aasta detsembris projekteeris ta tänapäevase tõmbluku. Sundbäck paigutas kinnituselemente tihedamini: enne oli neid 4 tükki tollis (umbes 6,4 mm vahega), temal 10-11 tollis (umbes 2,5 mm vahega). Ta võttis kasutusele kaks hammaste rida, mida kinnitiga ühendada sai, ja andis pooleldi avatud tõmblukule Y-kuju. Juba järgmise aasta lõpuks tootis tema ettevõte sadakond meetrit tõmblukke päevas.

Aastaid kasutati tõmblukku peamiselt jalanõudel, eriti mitmesuguse tegumoega kummisaabastel. Meeste pükstel võeti tõmblukk kasutusele alles 1937 Prantsusmaa moetööstuses. See idee levis väga kiiresti.

Hiljem on leiutatud veel sellised tõmblukud, mida saab avada ükskõik kummast otsast, nii ülevalt kui alt, ja seda kasutatakse näiteks jakkidel.

Viited

• 18. detsember 2013, Vilja Kohler, Haige seljaga mees tegi miljardite elu mugavamaks, tartupostimees.ee