Vene Suurvürstiriik (1658–1659): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
17 500 muudatust
P Kasutaja Marcus Cyron asendas pildi January_Uprising.svg pildiga Coat_of_arms_of_the_January_Uprising.svg. Põhjus: [[commons:COM:FR|File rena...
5. rida: 5. rida:
<tr bgcolor="#efefef" align=center><td>[[Pilt:Alex K Kyiv Michael 2.svg|100px]]</td></tr>
<tr bgcolor="#efefef" align=center><td>[[Pilt:Alex K Kyiv Michael 2.svg|100px]]</td></tr>
<tr bgcolor="#efefef" align=center><td>[[Vene Suurvürstiriigi lipp|Lipp]]</td><td>[[Vene Suurvürstiriigi vapp|Vapp]]</td></tr>
<tr bgcolor="#efefef" align=center><td>[[Vene Suurvürstiriigi lipp|Lipp]]</td><td>[[Vene Suurvürstiriigi vapp|Vapp]]</td></tr>
<tr><td colspan=2>[[Pilt:IRP3Narodów.JPG|300px]]</td></tr>
<tr><td colspan=2>[[Pilt:Rzeczpospolita Trojga Narodów w roku 1658.jpg|300px]]</td></tr>
<tr><td>[[Riigikeel]]</td><td>[[ukraina keel]]</td></tr>
<tr><td>[[Riigikeel]]</td><td>[[ukraina keel]]</td></tr>
<tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Kiiev]]</td></tr>
<tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Kiiev]]</td></tr>

Redaktsioon: 3. mai 2016, kell 19:17

 See artikkel räägib Gadjatši lepinguga ette nähtud riiklikust moodustisest. 1432–1435 eksisteerinud riikliku moodustise kohta vaata artiklit Vene Suurvürstiriik.
Велике князівство Руське
Vene Suurvürstiriik
LippVapp
Riigikeelukraina keel
PealinnKiiev
Riigipeahetman Ivan Võgovski
Pindalaumbes 250 000 km²
Riigiuskvene õigeusk

Vene Suurvürstiriik (ukraina keeles Велике князівство Руське, poola keeles Wielkie Księstwo Ruskie, vene keeles Великое княжество Русское, valgevene keeles Вялікае княства Рускае) oli riiklik moodustis tänapäeva Ukraina aladel, mille moodustamise nägi ette Gadjatši leping, kuid mis jäi tekkimata.

Taust

8. jaanuaril 1654 otsustas Perejaslavi raada, mida juhtis hetman Bogdan Hmelnitski, et edaspidi ei allu kasakad Poola kuningale, vaid Moskva tsaarile.

Samal aastal puhkes Pcola–Vene sõda, mis Rzeczpospolita jaoks kujunes katastroofiliseks. Järgmisel aastal hõivas Moskva tsaaririik Pinski ja Vilniuse, kasakad Bogdan Hmelnitski juhtimisel tungisid Lwówi alla. Samal aastal kuulutas Rzeczpospolitale sõja Rootsi ja hõivas suure osa Rzeczpospolitast, isegi Varssavi ja Krakovi. Valitses reaalne oht, et Rootsi ja Venemaa jagavad Rzeczpospolita omavahel ära ja see riik lakkab olemast. Moskoovia soovis vältida Rootsi liigset tugevnemist ja sõlmis 24. oktoobril 1656 Rzeczpospolitaga Wilno rahulepingu.

1657 suri hetman Hmelnitski, kellel polnud head järglast, sest tema poeg Juri Hmelnitski oli veel väga noor. 21. oktoobril 1657 valiti Korsuni raadal uueks hetmaniks Hmelnitski lähikondlane Ivan Võgovski (Iwan Wyhowski).

Gadjatši leping

Rzeczpospolita kuninga Jan II Kazimierz Waza vandetõotus Gadjatši lepingul

1658 sõlmisid Rzeczpospolita esindajad ja Võgovski tänapäeva Poltaava oblastis olevas Gadjatši linnas Gadjatši lepingu. Selle kohaselt asendati Poola–Leedu kaksikmonarhia Poola–Leedu–Vene kolmikmonarhiaga.

Vasakkalda-Ukrainas tuli lepingu kohaselt Tšernigivi vojevoodkonna, Kiievi vojevoodkonna ja Bratslavi vojevoodkonna põhjal moodustada Vene Suurvürstiriik. Sellel pidid olema eraldi seadused, oma seim, sõjavägi ja riigikassa. Suurvürst tuli valida Poola ja Vene ühisel seimil. Vene Suurvürstiriigi riigiusuks pidi saama vene õigeusk. Vene Suurvürstiriigi juhiks pidi saama hetman Võgovski.

Lepingu järgi tuli Vene suurvürstiriigis moodustada 30 tuhande meheline kasakatest koosnev sõjavägi, millele lisandunuks 10 tuhat palgasõdurit. Muid vägesid ei oleks lepingu järgi Vene suurvürstiriiki ilma hetmani loata lubatud muidu kui sõja korral ning ka siis pidid nad alluma hetmanile.

10. juunil 1659 ratifitseeris Gadjatši lepingu Poola seim. Kuid Poola ühiskondliku surve ja paavsti rangete nõudmiste tulemusena tegi Seim lepingusse ratifitseerimise käigus muudatusi. Nimelt jäeti lepingust välja Vene Suurvürstiriigi ja kolmikmonarhia idee. Muudeti teisigi artikleid. Ratifitseeritud kujul pidid poolakad tagasi saama neilt konfiskeeritud varanduse ja Vene Suurvürstiriigi riigiusuks pidi jääma katoliiklus.

Lepingu ratifitseerimine muudetud kujul tähendas Võgovski langust. Kasakad süüdistasid teda enese poolakatele mahamüümises. Nad polnud nõus poolakatele nende varandust tagasi andma ega leppima katoliiklusega, millest nad kõigest paar aastat varem olid lahti saanud.

Kasakad olid liidus Venemaaga. Gadjatši leping seevastu tähendas kasakate poolevahetust, minekut Poola liitlaste sekka, mistõttu lepingu sõlmimine põhjustas kasakate konflikti Vene tsaari Aleksei Mihhailovitšiga. Venemaa saatis Võgovski vastu sõjaväe vürst Aleksei Trubetskoi juhtimisel, millega ühinesid mässulised kasakad Ivan Bespalõi juhtimisel.

Konotopi lahing

29. juunil 1659 toimunud Konotopi lahingus purustas hetman Võgovski, keda toetasid Poola väed Andrzej Potocki ja krimmitatarlaste väed Tatari khaani Mehmed IV Giray juhtimisel, venelaste ja kasakate ratsaarmee (üle 6000 sõduri).

Vastuseis Võgovskile siiski suurenes järjest, kuni ta pidi loobuma hetmaniseisusest ja riigist põgenema. 27. oktoobril 1659 valiti tema asemele Hmelnitski 18-aastane poeg Juri Hmelnitski. Seejärel polnud enam kedagi, kes soovinuks Vene Suurvürstiriiki luua.

Kavandatava kolmikmonarhia vapp

Vapp

Kavandatava Kolme Rahva Vabariigi vapil oli kujutatud Poola Kuningriigi valge kotkas, Leedu Suurvürstiriigi küttiv ratsanik ja Vene Suurvürstiriigi peaingel Miikael.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vene_Suurvürstiriik_(1658–1659)&oldid=4416207"