Esisiin: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
== Komponentide töökiirused == |
== Komponentide töökiirused == |
||
[[File:Motherboard diagram.svg|thumb|300px| |
[[File:Motherboard diagram.svg|thumb|300px|Tüüpiline kiibistiku asetus]] |
||
=== Protsessor === |
=== Protsessor === |
||
Redaktsioon: 1. mai 2016, kell 19:03
Esisiin (FSB ingl.k. Front Side Bus) on arvuti liides, mis esineb vanemates (1990-2000) Inteli-põhiste protsessorite arvutites. AMD vastavaks tehnoloogiaks on EV6 liides. Mõlema ülesanne on edastada andmeid keskprotsessori ja mälukontrolleri vahel, mida kutsutakse ka põhjasiiniks.
Vastavalt arhitektuurile on mõndades arvutites ka tagasiin, mis ühendab keskprotsessori vahemäluga. Selle liidese ja sellga ühendatud vahemälu vaheline kiirus on suurem kui ühendus muutmäluga läbi esisiini. Esisiini kiirust kasutatakse tavaliselt arvuti kiiruse kirjeldamiseks.
Esialgsed esisiinid on asendatud HyperTransport, Intel QuickPath InterConmnect või Direct Media Interface liidestega kaasaegsemates arvutites.
Ajalugu
Termin tuli kasutusele kui Intel kuulutas välja Pentium Pro ja Pentium II protsessorid 1990. aastal. "Esi" viitab siinpuhul protsessori välisele liidesel, mis ühendab protsessori kogu ülejäänud arvuti komponentidega. Tagasiin aga tagab ühenduse ainult vahemälu või teiste keskprotsessoritega.[1]
Esisiini esineb põhiliselt personaalarvutite emaplaatides ja serverites. Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt tõi kaasa kiiruse kasvu, mida komplektse siini arhitektuuriga arvutid saavutada ei suutnud eelneval aastakümnel.
Esisiinid ühendavad protsessori ja kogu ülejäänud riistvara tavaliselt kiibistikkude abil, mida Intel implementeeris põhjasilla ja lõunasillana. Teised siinid nagu PCI, Kiirendatud Graafikaportj(AGP) a mälusiinid ühenduvad samuti antud kiibistukkudesse, et andmeid erinevate komponentide vahel edastada. Need teisejärgulised siinid jooksevad tavaliselt esisiini taktsagedusel, kuid ei pruugi olla sellega sünkroniseeritud.
Vastuseks AMD Torrenza algatusele, avas Intel protsessorite pesa esisiinid kolmanda osapoolte seadmetele.[2] Eelnevalt sellelel teadandele hoidis Intel hoolikalt silma peal sellel, kellele anda ligipääs esisiinile, lubades ainult Inteli protsessoreid keksprotsessori pesasse. Antud algatuse tulemusena tulid välja FPGA protsessorid, Intel-Xilinx-Nallatech[3] ja Intel-Altera-XtremeData partnerlusest, mis väljastati 2008. aastal.[4][5][6]
Komponentide töökiirused
Protsessor
Üldiselt määratakse protsessori töösagedus nii, et pannakse esisiini taktsagedusele protsessori taktsageduse kordaja. Näiteks kui protsessor töötab kiirusel 3200 MHz, siis ta kasutab esisiini kiirusel 400 MHz. See tähendab, et protsessoril on sisese taktsageduse kordajaks 8 ja protsessor on seatud töötama kaheksa korda kiiremini kui esisiin. Erinevad protsessori sagedused saavutatakse erinevate esisiinide sageduste ja protsessorite kordajatega.
Mälu
Esisiini kiiruse seadmine on otseselt seotud muutmälu kiirusega. Mälukontroller ühendab põhjasilda muutmäluga, samamoodi nagu esisiin ühendab protsessori põhjasillaga. Vahel peavad need siinid töötama ühel kiirusel. Kui määrata esisiini taktsageduseks 450 MHz, tuleb ka mälu taktsageduseks määrata 450 MHz.
Uutemates süsteemides on võimalik näha erinevate suhetega kiirusi (nt. 4:5). Sellises olukorras jookseb mälu 5/4 esisiini kiirusest, mis tähendab et esisiin saab töötada taktsagedusel 400 MHz kuid esisiin sagedusel 500 MHz. Seda kutsutakse tavaliselt asünkroonseks süsteemiks. Erinevate arhitektuuridega komponentide puhul võib selline seadistus kaasa tuua ootamatuid tagajärgesid.
Audio-, video-, pildi- ja graafikatöötluses mängib esisiini kiirus väga suurt rolli. Kuna eelnimetatud tegevused toetuvad raskelt mälule, siis aeglane esisiin võib andmete edastamisele väga palju aega kulutada ja kogu tööprotsessi aeglustada. See tekitab olukorra, kus protsessor peab ootama esisiini järel, enne kui ta midagi edasi saaks teha. Võib tekkida aga olukordi, kus andmete töötlemiseks kulub rohkem aega kui esiisiinil nende kohaletoimetamiseks. Sellisel juhul jõuab esisiin oma töö alati õigeaegselt tehtud ega peata teisi komponente.
Perifeersed siinid
Mälusiiniga sarnasteks siinideks on PCI ja AGP siinid. Ka nende tööprotsess on asünkroonne. Vanemates süsteemides töötavad need siinid mitu korda väiksema taktsagedusega kui esisiin. Selle määrab BIOS. Uutemates süsteemides, PCI, AGP ja PCI-Express perifeersed siinid võtavad vastu privaatseid takti signaale, mis tagab selle, et nad ei sõltu enam esisiini ajastusest.
Kiirendamine (Overclock)
Kiirendamine on nähtus, kus teatud arvuti komponente pannakse töötama suurtematel taktsagedustel kui seda on seatud jooksma töötjate poolt. Seda saavutatakse sageduse, sageduse kordajate ning voolu pingete muutmisega.
Tänapäeval on kiirendamine tunduvalt kergemaks muutunud. Arvutikomponentide tootjad väljastavad tooteid mis on juba ettevalmistatud kiirendamiseks ja samuti on paljudesse emaplaatidesse sisse ehitatud palju automatiseeritud võimalused komponentide kiirendamiseks.
Välislingid
- ↑ Todd Langley and Rob Kowalczyk (jaanuar 2009). "Introduction to Intel Architecture: The Basics" (PDF). "White paper". Intel Corporation. Vaadatud 1. mai 2016.
- ↑ Charlie Demerjian (17. aprill 2007). "Intel opens up its front side bus to the world+dog: IDF Spring 007 Xilinx heralds the bombshell". The Inquirer. Vaadatud 1. mai 2016.
- ↑ "Nallatech™ Launches Early Access Program for the Industry's First FSB-FPGA Module". Business Wire news release. Nallatech. 18. september 2007. Vaadatud 1. mai 2016.
- ↑ "XtremeData Offers Stratix III FPGA-Based Intel FSB Module". Business Wire news release. Chip Design magazine. 18. september 2007. Vaadatud 1. mai 2016.
- ↑ Ashlee Vance (17. aprill 2007). "High fiber diet gives Intel 'regularity' needed to beat AMD". The Register. Vaadatud 1. mai 2016.
- ↑ "XtremeData Begins Shipping 1066 MHz Altera Stratix III FPGA-Based Intel FSB Module". Business Wire news release. XtremeData. 17. juuni 2008. Vaadatud 1. mai 2016.