Esisiin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. mai 2016, kell 16:53

Esisiin (FSB ingl.k. Front Side Bus) on arvuti liides, mida mööda liigub kogu informatsioon protsessori ja süsteemi muude seadmete (muutmälu, PCI laiendkaardid, kõvakettad jne) vahel. Kui arvutil on protsessoriväline L2 või L3 puhvermälu, ühendab neid protsessoriga tagasiin, mis on kiirem kui esisiin (sest ka puhvermälud ise on kiiremad kui tavaline muutmälu).

Tänaseks on esisiini kontseptsioon hakanud jääma ajalukku eeskätt jõudlusprobleemide tõttu. AMD ei kasuta oma protsessorite puhul seda juba aastaid (alates Athlon 64 protsessoritest) ja Intelil olid viimased sellised Core 2 protsessorid. Asemele on tulnud uued kiired kakspunktmagistraalid, näiteks Hyper Transport ja QuickPath Interconnect.

Välislingid

Esisiin, vallaste.ee

Redaktsioon: 8. september 2014, kell 02:41 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust P Valikulised grammatikaparandused. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. mai 2016, kell 16:53 redigeeri eemalda Laimis94 (arutelu \| kaastöö) 27 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	'''Esisiin''' ('''FSB''' ''Front Side Bus'') on [[~~protsessor~~]]i [[~~Siin\|andmesiin~~]], mida mööda liigub kogu informatsioon protsessori ja süsteemi muude seadmete ([[muutmälu]], [[PCI siin\|PCI]] laiendkaardid, [[Kõvaketas\|kõvakettad]] jne) vahel. Kui arvutil on protsessoriväline L2 või L3 [[puhvermälu]], ühendab neid protsessoriga [[tagasiin]], mis on kiirem kui esisiin (sest ka puhvermälud ise on kiiremad kui tavaline muutmälu).		'''Esisiin''' ('''FSB''' ''ingl.k''. ''Front Side Bus'') on [[arvuti]] [[liides]], mida mööda liigub kogu informatsioon protsessori ja süsteemi muude seadmete ([[muutmälu]], [[PCI siin\|PCI]] laiendkaardid, [[Kõvaketas\|kõvakettad]] jne) vahel. Kui arvutil on protsessoriväline L2 või L3 [[puhvermälu]], ühendab neid protsessoriga [[tagasiin]], mis on kiirem kui esisiin (sest ka puhvermälud ise on kiiremad kui tavaline muutmälu).

	Tänaseks on esisiini kontseptsioon hakanud jääma ajalukku eeskätt jõudlusprobleemide tõttu. [[AMD]] ei kasuta oma protsessorite puhul seda juba aastaid (alates [[Athlon 64]] protsessoritest) ja [[Intel]]il olid viimased sellised [[Core 2]] protsessorid. Asemele on tulnud uued kiired [[kakspunkt]]magistraalid, näiteks [[Hyper Transport]] ja [[QuickPath Interconnect]].		Tänaseks on esisiini kontseptsioon hakanud jääma ajalukku eeskätt jõudlusprobleemide tõttu. [[AMD]] ei kasuta oma protsessorite puhul seda juba aastaid (alates [[Athlon 64]] protsessoritest) ja [[Intel]]il olid viimased sellised [[Core 2]] protsessorid. Asemele on tulnud uued kiired [[kakspunkt]]magistraalid, näiteks [[Hyper Transport]] ja [[QuickPath Interconnect]].