Sinikas: erinevus redaktsioonide vahel
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
23. rida: | 23. rida: | ||
==Levila ja kasvukoht== |
==Levila ja kasvukoht== |
||
Sina |
Sina |
||
kas on levinud taim [[põhjapoolkera]] |
kas on levinud taim [[põhjapoolkera]] mesa- ja [[tundravöönd]]is kogu [[Euraasia]]s ja [[Põhja-Ameerika]]s. Sinikas on sage kogu [[Eesti]]s. Kasvab [[raba]]de ja [[siirdesoo]]de servaaladel, soo- ja rabametsades. Sinikas kasvab ainult happelisel pinnasel; armastab niiskust. |
||
==Kirjeldus== |
==Kirjeldus== |
Redaktsioon: 27. aprill 2016, kell 12:39
Sinikas | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Kanarbikulaadsed Ericales |
Sugukond |
Kanarbikulised Ericaceae |
Perekond |
Mustikas Vaccinium |
Liik |
Sinkas |
Binaarne nimetus | |
Vaccinium uliginosum L. |
Sinikas (Vaccinium uliginosum) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline kääbuspõõsas
Rahvapärased nimetused joovikas, rukkisinikas, soomari
Levila ja kasvukoht
Sina kas on levinud taim põhjapoolkera mesa- ja tundravööndis kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Sinikas on sage kogu Eestis. Kasvab rabade ja siirdesoode servaaladel, soo- ja rabametsades. Sinikas kasvab ainult happelisel pinnasel; armastab niiskust.
Kirjeldus
Taime kõrgus on 30...70 cm. Puitunud vars on püstine, tugev ja harunev. Lehed on munajad, sinakasrohelised; lehe pikkus on tavaliselt 8...20 mm ja laius 4...20 mm. Noortel taimedel võivad lehed püsida ka üle talve.
Sinikas õitseb mais-juunis. Õied on kahesugulised. Õied on valkjad või roosakad, pikliku kupja 4...6 mm pikkuse krooniga. Õied asuvad 1...3-kaupa longus raagudel. Tolmeldajateks on peamiselt mesilased ja liblikad. Suhteliselt hea meetaim.
Sinikas paljuneb valdavalt vegetatiivselt, kuid lagedatel niisketel kohtadel võib paljuneda ka seemnetega. Seemned levivad lindude abil.
Mari on sinine, kaetud valkja vahakirmega, veidi pikergune, paljuseemneline. Marjad valmivad juulis. Sinikas on hea saagikusega.
Mari on mahlakas ning veidi lääge, vesise maitsega, sest sisaldab suhteliselt palju suhkruid ja vähe happeid. Rahvapärane nimetus "joovikas" on pärit ilmselt sellest, et osa inimesi on sinikat süües kerget joovet kogenud. Tegelikult marja joovastavat toimet tõestatud ei ole ning tegemist võib olla kas ülitundlikkusega või asjaoluga, et sinikas kasvab sageli koos sookailuga, mille eeterlikud õlid võivad tõepoolest halba enesetunnet põhjustada.
-
Sinikad Piiumetsa rabas
-
Õitsev sinikas Gröönimaal
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sinikas |
- Mittejoovastad joovikad
- Miks arvatakse, et sinikas põhjustab peavalu Aialeht.ee, 13. august 2011