Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Saksa-Rooma riik Otto I valitsusajal ja Konrad II valitsusajal ca 1000. aastal

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Otto I isa oli Saksa (Ida-Frangi) kuningas (919–936) Heinrich I. Saksi hertsog Otto krooniti 7. augustil 936. aastal Aachenis, isa järglasena Saksa kuningaks.

Saksa kuningana

Otto kindlustas Saksamaa kuningriigis oma võimu laiendades selleks kiriku ja piiskoppide võimu ning laiendas nende õigusi nende võimualadel, saavutades nende toe võitluses riigi aristokraatia, hertsogitega. Otto nimetas ise ametisse piiskoppe ja abte ning nimetas kirikutegelasi riiklikesse ametitesse.

Otto I järkas kuningriigi territooriumi laiendamist, vallutusretkedega polaabide aladele (hilisema Pommeri aladel) ning moodustas vallutatud aladel 2 uut piirimarki ja ristiusu levitamiseks uutel aladel 968. aastal Magdeburgi peapiiskopkonna.

Otto I võit Itaalia kuninga Berengar II üle

Itaalia kuningana

Aastal 950 mürgitati Itaalia kuningas Lothario II. Koos oma poja Adalbertoga kuningaks saanud Berengario II tegi Lothario lesele Adelheidile ettepaneku abielluda Adalbertoga. Kui Adelheid sellest keeldus, vangistas Berengario Adelheidi 951 Garda lossi torni. Adelheidil õnnestus põgeneda ning ta siirdus koos tütre Emmaga Canossasse. Sealt kutsus ta appi Saksa kuninga Otto I, kes oli kasvatanud Adelheidi venda Konradit. Otto saavutas Berengario üle võidu, abiellus ta 951 kuningalinnas Pavias Adelheidiga, võttis Pavias Lombardia raudkrooni rivaalitseva Ivrea markkrahvi Berengari eest ning hakkas ise Lombardia-Itaalia kuningaks, jättes asekuningaks Berengari. 952. aastal Augsburgis toimunud Saksa-Rooma riigipäeval tehtud otsuse järgi säilitas Berengar II Itaalia, kuid pidi loobuma Itaalia kuningriigi Verona margist. Viimane liideti Otto venna hertsog Heinrich I valitsetava Baieri hertsogkonnaga. Samal ajal liideti Verona margiga ka Istria mark, millest sai selle üks krahvkondi. Aastatel 952–975 (teistel andmetel 951–962) olid nii Kärnteni mark kui Verona mark Baieri hertsogite kontrolli all, moodustades massiivse Itaalia, Saksamaa ja slaavi lääni, mida valitsesid sakside Ottoonide dünastia sugulased.

Otto I võitis Saksamaa kuningriiki Švaabimaale tunginud ungarlasi 955. aastal toimunud (Lechfeldi) Lechi lahingus Augsburgi piiranud, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele Kesk-Euroopas. Ungarlased jäid paikseks ning kristianiseerusid järgneva sajandi jooksul.

Kui aastal 960 ründas Berengar Kirikuriiki, vallutas paavst Johannes XII kutsutud kuningas Otto Itaalia kuningriigi. Ta võttis endale ka Itaalia kuninga tiitli ja sellest ajast alates olid Itaalia kuningad alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega Saksa-Rooma riigi osastiskuningriik.

965. aastal loodi keiser Otto I poolt lääneslaavlaste alale Meißeni markkrahvkond.

Saksa-Rooma keisrina

Et Otto I nõustus hakkama ka paavsti ja kiriku kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto 2. veebruaril 962 Roomas Saksa-Rooma keisriks. Sellega pandi alus Saksa-Rooma riigile, mis kestis 844 aastat, 1806. aastani.

973. aastal, vahetult enne oma surma kutsus Otto I Quedlinburgis kokku Riigipäeva. Sinna saabusid ka Poola valitseja Mieszko I ja Böömimaa valitseja Boleslav I ning isegi Bütsantsi aadlikke. Otto esitles seal rahvale oma uut miniat, Bütsantsi printsessi Theofanot, kelle abielu Otto I poja Otto II-ga pidi sümboliseerima ida (Ida-Rooma keisririik) ja lääne (Lääne-Rooma keisririik) impeeriumi vastastikust tunnustamist ja rahu.

Otto ise pidas ennast Rooma keisriks ning Lääne-Rooma taastajaks, kuna Frangi riigi, Frangi keisri tiitel oli vahepeal kadunud.

Viited

Eelnev: Heinrich Linnupüüdja	Saksi hertsog 936–973	Järgnev: Bernhard I
	Saksa kuningas 936–973	Järgnev: Otto II
Eelnev: tiitel loodi	Saksa-Rooma keiser 962–973