Erinevus lehekülje "Tartu Jaani kirik" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
Jaani kirik on üks Eesti [[Keskaeg|keskaegse]] [[gooti arhitektuur]]i tähtteoseid ning ka Põhja-Euroopas ainulaadne oma [[Terrakota|terrakotaskulptuuride]] kogu poolest. Oma pika ajaloo jooksul on kiriku ilme teinud läbi suuri muutusi. Pärast 1708. aasta Tartu õhkimist ja põletamist, mille käigus kiriku [[kesklööv]] ja [[Võlv|võlvid]] purustati, muudeti 1830. aastatel järgnenud rekonstrueerimistööde käigus nii interjööri kui ka kiriku üldkuju. Lähtudes ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Friedrich Wilhelm Geist]]i kavadest, kaeti keskaegsed detailid suures osas kinni või hävitati.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 9.</ref>
 
Jaani kiriku dekoor on olnud algselt [[polükroomne]] – skulptuurid olid värvitud, kasutatud oli nii ornamentaalseid kaunistusi kui ka [[Figuraalne|figuraalseid]] maalinguid. Alates 1950. aastatest on aga halbade ilmastikutingimuste või ebaõigete [[Konserveerimine (ehitus)|konserveerimismeetodite]] tõttu suur osa maalingutest hävinud ning nüüdseks on neist säilinud vaid väga napid fragmendid.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 10.</ref>
 
Keskajal ehitati Jaani kirik kolmelöövilise läänetorniga basiilikana. Kooriruum oli ühelööviline ning selle põhjapoolsel küljel asus Lüübeki kabel. Uusaja jooksul läbis kirik aga mitmeid juurde- ja ümberehitusi.
 
Sokkel, mille kujundes pärineb Wilhelm Bockslaffi aegsetest restaureerimistöödest 20. saj alguses, on vooderdatud maakiviplaatidega, kohati on näha selle algne vormistus, kus maakivide kõrval on kasutatud ka tellist.<ref name=":0" />
 
Hoone seinu mööda jooksvad arvukad simsid on laotud pruuni, musta ja rohelist värvi glasuuritud tellistest.
 
[[Pilt:Jaani Kirik Tartu.jpg|pisi|Jaani kirik]]
80

muudatust

Navigeerimismenüü