Tartu Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
13. rida: 13. rida:
}}
}}


'''Tartu Jaani kirik''' on keskaegne telliskirik [[Tartu]]s, tuntud oma [[terrakota]]figuuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt [[13. sajand]]i esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad [[14. sajand]]ist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati [[1944]]–[[2005]].
'''Tartu Jaani kirik''' on keskaegne telliskirik [[Tartu]]s, mis on tuntud oma [[terrakota]]figuuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt [[13. sajand]]i esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad [[14. sajand]]ist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati aastatel [[1944]]–[[2005]].


Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte ühe või mõne vormi abil stantsitud, vaid kõik kujud – algselt üle tuhande – on ükshaaval savist valmistatud, nii et igaüks neist on isenäoline. Praeguseks on säilinud ligikaudu 200 skulptuuri. Ühe hüpoteesi järgi kujutavad need kunagisi Tartu linnakodanikke.
Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte ühe või mõne vormi abil stantsitud, vaid kõik kujud – algselt üle tuhande – on ükshaaval savist valmistatud, nii et igaüks neist on isenäoline. Praeguseks on säilinud ligikaudu 200 skulptuuri. Ühe hüpoteesi järgi kujutavad need kunagisi Tartu linna kodanikke.


==Ajalugu==
==Ajalugu==
[[Pilt:Tartu Jaani kirik, Körber.jpg|pisi|left|Kirik 1794. aastal]]
[[Pilt:Tartu Jaani kirik, Körber.jpg|pisi|left|Kirik 1794. aastal]]


Tartu Jaani kirikut (''Der S. Johannis Kirche zu Dorpat'') puudutav ürikuline teave on napp ja seega ebapiisav kiriku ehitusajaloo rekonstrueerimiseks. Kiriku esmamainimine leidis aset juba 14. sajandil. Ürikutest on teada, et [[1323]]. aastal määras paavst [[Johannes XXII]] Tartu Jaani kiriku [[plebaan]]iks Tartu toomkiriku kanooniku [[Berardus Suerwerdina]] <ref>Leonid Arbusow, ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert'' - ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', Mitau, 1913, lk. 207</ref>. [[1345]]. aastal on [[Johannes Russenberg]] oma testamendis annetanud kaks marka Tartu Jaani Kiriku ehitamiseks. <ref>''Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat.'', Reval: Franz Kluge, 1874, nr. 2819</ref> Samas ei võimalda kumbki teade määratleda kiriku enda seisukorda või ehitusjärku vastaval ajahetkel. <ref>Kaur Alttoa, ''Tartu Jaani Kirik'' - ''Eesti kirikud III'', Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk. 46</ref>
Tartu Jaani kirikut (''Der S. Johannis Kirche zu Dorpat'') puudutav ürikuline teave on napp ja seega ebapiisav kiriku ehitusajaloo rekonstrueerimiseks. Esmakordselt on kirikut mainitud juba 14. sajandil. Ürikutest on teada, et [[1323]]. aastal määras paavst [[Johannes XXII]] Tartu Jaani kiriku [[plebaan]]iks Tartu toomkiriku kanooniku [[Berardus Suerwerdina]]<ref>Leonid Arbusow, ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert'' - ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', Mitau, 1913, lk 207</ref>. [[1345]]. aastal on [[Johannes Russenberg]] oma testamendis annetanud kaks marka Tartu Jaani kiriku ehitamiseks. <ref>''Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat.'', Reval: Franz Kluge, 1874, nr 2819</ref> Samas ei võimalda kumbki teade määratleda kiriku enda seisukorda või ehitusjärku vastaval ajahetkel.<ref>Kaur Alttoa, ''Tartu Jaani Kirik'' - ''Eesti kirikud III'', Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 46</ref>


Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale.<ref>Kalle Lange, ''Varasematest uurimistöödest Tartu Jaani kirikus'' - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk. 43-44</ref> Esialgu on ehitis olnud puidust - praeguse kiriku kesklöövi alalt on leitud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus ida-lääne-sihilise [[puitehitis]]e [[fragment]]e <ref>Romeo Metsallik, ''Tartu arheoloogilisest uurimisest'' - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk. 23</ref><ref>Romeo Metsallik, ''Tartu arheoloogiliste uuringute esialgseid tulemusi : magistritöö'', juh. V. Trummal, Tartu: Tartu Ülikool, 1992, lk. 46jj</ref>. [[Radiosüsiniku meetod]]il dateerimise kohaselt pärinevad leitud puitdetailid [[12. sajand]]i teisest poolest või [[13. sajand]]i algusest. Samas viitavad hilisemad kalibreeritud dateeringud asjaolule, et leitud jäänused pärinevad pigem saksa vallutusele järgnenud perioodist, s.t. puitkirik on rajatud pärast [[1224]]. aastat.<ref>Andres Tvauri, ''Muinas-Tartu : uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost = Prehistoric Tartu : a study of the settlement history of the Tartu prehistoric hillfort and settlement '', Tartu/Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001, lk. 71, 76-77</ref>
Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale.<ref>Kalle Lange, ''Varasematest uurimistöödest Tartu Jaani kirikus'' - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk 43-44</ref> Esialgu on ehitis olnud puidust praeguse kiriku kesklöövi alalt on leitud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus ida-lääne-sihilise [[puitehitis]]e [[fragment]]e<ref>Romeo Metsallik, ''Tartu arheoloogilisest uurimisest'' - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk 23</ref><ref>Romeo Metsallik, ''Tartu arheoloogiliste uuringute esialgseid tulemusi : magistritöö'', juh. V. Trummal, Tartu: Tartu Ülikool, 1992, lk 46jj</ref>. [[Radiosüsiniku meetod]]il dateerimise järgi pärinevad leitud puitdetailid [[12. sajand]]i teisest poolest või [[13. sajand]]i algusest. Samas viitavad hilisemad kalibreeritud dateeringud asjaolule, et leitud jäänused pärinevad pigem saksa vallutusele järgnenud perioodist, s.t. puitkirik on rajatud pärast [[1224]]. aastat.<ref>Andres Tvauri, ''Muinas-Tartu : uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost = Prehistoric Tartu : a study of the settlement history of the Tartu prehistoric hillfort and settlement '', Tartu/Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001, lk 71, 76-77</ref>


[[16. sajand]]il sai Jaani kirik kannatada [[Liivi sõda|Liivi sõjas]].
[[16. sajand]]il sai Jaani kirik kannatada [[Liivi sõda|Liivi sõjas]].
28. rida: 28. rida:
[[Raehärra]] [[Friedrich Konrad Gadebusch]]i järgi oli [[1593]]. aastal Jaani kiriku väljaminekute loetelus tasu [[kellalööja]]tele selle eest, et nad tõrjusid [[jumalateenistus]]e ajal [[siga|sigu]] ja [[koer]]i kiriku ukse eest kaugemale. Gadebuschilt pärineb seegi [[fakt]], et enne [[Põhjasõda]] tehtud mõõtmiste järgi oli Jaani kiriku kõrgus tornitipust maapinnani 41 [[süld]]a, tipust [[müür]]itipuni 21,5 sülda.
[[Raehärra]] [[Friedrich Konrad Gadebusch]]i järgi oli [[1593]]. aastal Jaani kiriku väljaminekute loetelus tasu [[kellalööja]]tele selle eest, et nad tõrjusid [[jumalateenistus]]e ajal [[siga|sigu]] ja [[koer]]i kiriku ukse eest kaugemale. Gadebuschilt pärineb seegi [[fakt]], et enne [[Põhjasõda]] tehtud mõõtmiste järgi oli Jaani kiriku kõrgus tornitipust maapinnani 41 [[süld]]a, tipust [[müür]]itipuni 21,5 sülda.


Kiriku [[torn]] kaeti [[plekk|plekiga]] [[1671]]. aastal, sest laastukatus oli tuleohtlik. Plekksepp saanud oma töö eest 160 [[taaler|riigitaalrit]] ja kuus [[vaat]]i [[õlu]]t.
Kiriku [[tornikiiver]] kaeti [[plekk|plekiga]] [[1671]]. aastal, sest laastukatus oli tuleohtlik. Plekksepp saanud oma töö eest 160 [[taaler|riigitaalrit]] ja kuus [[vaat]]i [[õlu]]t.


[[1683]]. aastast on teada Tartu Jaani kiriku [[kalmistu]] vanim [[plaan]].
[[1683]]. aastast on teada Tartu Jaani kiriku [[kalmistu]] vanim [[plaan]].
35. rida: 35. rida:


[[Pilt:St Johanniskirche 1860 Höflinger.jpg|pisi|Tartu Jaani kirik [[1860]]. [[Louis Höflinger]] värviline [[litograafia]].]]
[[Pilt:St Johanniskirche 1860 Höflinger.jpg|pisi|Tartu Jaani kirik [[1860]]. [[Louis Höflinger]] värviline [[litograafia]].]]
[[1724]] küsis [[vabahärra]] [[von Taube]] [[kroonu]]lt kiriku kordategemiseks [[raha]] ning nõudis tagasi ka altarit ja kantslit. Veel samal aastal kinkis [[kindralkuberner]] kirikule [[orel]]i. [[1737]] saadi kirikule katusekivid ja järgmisel aastal hakati ehitama hävinud torniosa. [[1. mai]]l [[1739]] paigaldati Jaani kirikule [[tornikuul]] koos kukega. [[1741]] hakati torni [[plekk|plekiga]] katma.
[[1724]]. aastal küsis [[vabahärra]] [[von Taube]] [[kroonu]]lt kiriku kordategemiseks [[raha]] ning nõudis tagasi ka altarit ja kantslit. Veel samal aastal kinkis [[kindralkuberner]] kirikule [[orel]]i. [[1737]]. aastal saadi kirikule katusekivid ja järgmisel aastal hakati ehitama hävinud torniosa. [[1. mai]]l [[1739]] paigaldati Jaani kirikule [[tornikuul]] koos kukega. [[1741]]. aastal hakati torni [[plekk|plekiga]] katma.


[[1744]] telliti kirikule kaks ajanäitajat. [[1760]] tegi [[kellassepp]] [[Christian Minnepot]] uued kellamehhanismid, sest [[kell]]ad ei käinud täpselt. [[Vasksepp]] [[Brackmann]] meisterdanud kahele uuele kellale [[osuti]]d. [[1. jaanuar]] [[1761]] näitasid Jaani kiriku uued kellad linlastele jälle õiget [[aeg]]a.
[[1744]]. aastal telliti kirikule kaks ajanäitajat. [[1760]]. aastal tegi [[kellassepp]] [[Christian Minnepot]] uued kellamehhanismid, sest [[kell]]ad ei käinud täpselt. [[Vasksepp]] [[Brackmann]] meisterdanud kahele uuele kellale [[osuti]]d. [[1. jaanuar]]il [[1761]] näitasid Jaani kiriku uued kellad linlastele jälle õiget [[aeg]]a.


[[1775]] oli [[1775. aasta Tartu tulekahju|Tartus suur tulekahju]]. Tuli algas Jaani kiriku lähedalt, kuid kirik suudeti päästa, kuigi aknad jõudsid süttida.<ref>Tartu. Tartu linna-uurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Tartus, 1927, lk 11</ref>
[[1775]]. aastal oli [[1775. aasta Tartu tulekahju|Tartus suur tulekahju]]. Tuli algas Jaani kiriku lähedalt, kuid kirik suudeti päästa, kuigi aknad jõudsid süttida.<ref>Tartu. Tartu linna-uurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Tartus, 1927, lk 11</ref>


[[1785]] – teada on, et sel aastal oli Jaani kalmistu alles (varem, juba [[1773]]. aastal keelati [[linn]]adesse matmine ja kaotati ära ka linnasisesed surnuaiad). Siiski ei olnud kalmistut kauaks, see tasandati siledaks [[18. sajand]]i viimasel aastakümnel.
[[1785]] – teada on, et sel aastal oli Jaani kalmistu alles (varem, juba [[1773]]. aastal keelati [[linn]]adesse matmine ja kaotati ära ka linnasisesed surnuaiad). Siiski ei olnud kalmistut kauaks, see tasandati siledaks [[18. sajand]]i viimasel aastakümnel.


[[Pilt:Tartu Jaani kiriku interjöör 1901.jpg|pisi|left|Jaani kiriku interjöör 1901. aastal.]]
[[Pilt:Tartu Jaani kiriku interjöör 1901.jpg|pisi|left|Jaani kiriku interjöör 1901. aastal.]]
[[1820]]–[[1830|30]] kiriku [[interjöör]]id [[rekonstrueerimine|rekonstrueeriti]] arhitekt [[G. F. W. Geist]]i kavade kohaselt, eeskujuks [[antiiktempel]]. Hävitati enamus interjööris leidunud skulptuure, ülejäänud müüriti kinni või krohviti üle.
Aastatel [[1820]]–[[1830]] [[rekonstrueerimine|rekonstrueeriti]] kiriku [[interjöör]]id arhitekt [[G. F. W. Geist]]i kavade kohaselt, eeskujuks [[antiiktempel]]. Hävitati enamik interjööris leidunud skulptuure, ülejäänud müüriti kinni või krohviti üle.


[[6. mai]]l [[1836]] andis [[Dörptsche Zeitung]] teada, et Tartu [[kunstnik]] [[Ludwig von Maydell]] kinkis Jaani kirikule [[altarimaal]]i.
[[6. mai]]l [[1836]] andis [[Dörptsche Zeitung]] teada, et Tartu [[kunstnik]] [[Ludwig von Maydell]] kinkis Jaani kirikule [[altarimaal]]i.


[[1899]]–[[1904]] [[restaureerimine|restaureeriti]] kiriku [[fassaad]]id [[Riia]] [[arhitekt]]i [[Wilhelm Bockslaff]]i juhtimisel. Välis[[skulptuur]]idelt eemaldati [[krohv]]ikihid, osa hävinud skulptuure asendati [[koopia]]tega. Kesklööv sai talalae.
Aastatel [[1899]]–[[1904]] [[restaureerimine|restaureeriti]] kiriku [[fassaad]]id [[Riia]] [[arhitekt]]i [[Wilhelm Bockslaff]]i juhtimisel. Välis[[skulptuur]]idelt eemaldati [[krohv]]ikihid, osa hävinud skulptuure asendati [[koopia]]tega. Kesklööv sai talalae.


Ööl vastu [[26. august]]it [[1944]] pommitasid linnast taganenud sakslased Tartut. Süttis ka Jaani kirik, tules lagunes müüride krohv ning paljastusid ammu unustatud keskaegsed skulptuurid<ref>[[Hillar Palamets]] ''Lugusid toonasest Tartust'', Kleio 2003, lk 285</ref>. Kirik jäi rohkem kui 50 aastaks varemetesse.
Ööl vastu [[26. august]]it [[1944]] pommitasid linnast taganenud sakslased Tartut. Süttis ka Jaani kirik, tules lagunes müüride krohv ning paljastusid ammu unustatud keskaegsed skulptuurid<ref>[[Hillar Palamets]] ''Lugusid toonasest Tartust'', Kleio 2003, lk 285</ref>. Kirik jäi rohkem kui 50 aastaks varemetesse.

Redaktsioon: 17. aprill 2016, kell 16:14

Jaani kirik
Riik Eesti Eesti
Asukoht Tartu
Tartu maakond
Koordinaadid 58° 22′ 58″ N, 26° 43′ 13″ E

Tartu Jaani kirik on keskaegne telliskirik Tartus, mis on tuntud oma terrakotafiguuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt 13. sajandi esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati aastatel 19442005.

Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte ühe või mõne vormi abil stantsitud, vaid kõik kujud – algselt üle tuhande – on ükshaaval savist valmistatud, nii et igaüks neist on isenäoline. Praeguseks on säilinud ligikaudu 200 skulptuuri. Ühe hüpoteesi järgi kujutavad need kunagisi Tartu linna kodanikke.

Ajalugu

Kirik 1794. aastal

Tartu Jaani kirikut (Der S. Johannis Kirche zu Dorpat) puudutav ürikuline teave on napp ja seega ebapiisav kiriku ehitusajaloo rekonstrueerimiseks. Esmakordselt on kirikut mainitud juba 14. sajandil. Ürikutest on teada, et 1323. aastal määras paavst Johannes XXII Tartu Jaani kiriku plebaaniks Tartu toomkiriku kanooniku Berardus Suerwerdina[1]. 1345. aastal on Johannes Russenberg oma testamendis annetanud kaks marka Tartu Jaani kiriku ehitamiseks. [2] Samas ei võimalda kumbki teade määratleda kiriku enda seisukorda või ehitusjärku vastaval ajahetkel.[3]

Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale.[4] Esialgu on ehitis olnud puidust – praeguse kiriku kesklöövi alalt on leitud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus ida-lääne-sihilise puitehitise fragmente[5][6]. Radiosüsiniku meetodil dateerimise järgi pärinevad leitud puitdetailid 12. sajandi teisest poolest või 13. sajandi algusest. Samas viitavad hilisemad kalibreeritud dateeringud asjaolule, et leitud jäänused pärinevad pigem saksa vallutusele järgnenud perioodist, s.t. puitkirik on rajatud pärast 1224. aastat.[7]

16. sajandil sai Jaani kirik kannatada Liivi sõjas.

Raehärra Friedrich Konrad Gadebuschi järgi oli 1593. aastal Jaani kiriku väljaminekute loetelus tasu kellalööjatele selle eest, et nad tõrjusid jumalateenistuse ajal sigu ja koeri kiriku ukse eest kaugemale. Gadebuschilt pärineb seegi fakt, et enne Põhjasõda tehtud mõõtmiste järgi oli Jaani kiriku kõrgus tornitipust maapinnani 41 sülda, tipust müüritipuni 21,5 sülda.

Kiriku tornikiiver kaeti plekiga 1671. aastal, sest laastukatus oli tuleohtlik. Plekksepp saanud oma töö eest 160 riigitaalrit ja kuus vaati õlut.

1683. aastast on teada Tartu Jaani kiriku kalmistu vanim plaan.

Tartu õhkimisel Põhjasõjas hävisid 1708. aastal torni ülaosa ning kesklöövi ja kooriruumi võlvid. Teadaolevalt sai Jaani kirik Põhjasõjas tabamusi kokku 37 pommist. 19. juulil, viis päeva pärast linna vallutamist, käskinud feldmarssal Šeremetjev kiriku puhtamaks kasida, et Peeter I saaks siin oma lähema kaaskonnaga jutlust kuulata. Lisaks eelmainitud purustustele oli Tartu Jaani kiriku altar ja kantsel viidud Pihkvasse. Friedrich Konrad Gadebuschi andmeil oli kolmest kirikukellast kaks antud Narva kirikule, üks Tartu vene kirikule. Hiljem on Tartu raad neid korduvalt Jaani kirikule tagasi nõudnud. Varemetes Jaani kirikus polnud võimalik jumalateenistusi pidada, mistõttu kogudus oli sunnitud hakkama koos käima küünis.

Tartu Jaani kirik 1860. Louis Höflinger värviline litograafia.

1724. aastal küsis vabahärra von Taube kroonult kiriku kordategemiseks raha ning nõudis tagasi ka altarit ja kantslit. Veel samal aastal kinkis kindralkuberner kirikule oreli. 1737. aastal saadi kirikule katusekivid ja järgmisel aastal hakati ehitama hävinud torniosa. 1. mail 1739 paigaldati Jaani kirikule tornikuul koos kukega. 1741. aastal hakati torni plekiga katma.

1744. aastal telliti kirikule kaks ajanäitajat. 1760. aastal tegi kellassepp Christian Minnepot uued kellamehhanismid, sest kellad ei käinud täpselt. Vasksepp Brackmann meisterdanud kahele uuele kellale osutid. 1. jaanuaril 1761 näitasid Jaani kiriku uued kellad linlastele jälle õiget aega.

1775. aastal oli Tartus suur tulekahju. Tuli algas Jaani kiriku lähedalt, kuid kirik suudeti päästa, kuigi aknad jõudsid süttida.[8]

1785 – teada on, et sel aastal oli Jaani kalmistu alles (varem, juba 1773. aastal keelati linnadesse matmine ja kaotati ära ka linnasisesed surnuaiad). Siiski ei olnud kalmistut kauaks, see tasandati siledaks 18. sajandi viimasel aastakümnel.

Jaani kiriku interjöör 1901. aastal.

Aastatel 18201830 rekonstrueeriti kiriku interjöörid arhitekt G. F. W. Geisti kavade kohaselt, eeskujuks antiiktempel. Hävitati enamik interjööris leidunud skulptuure, ülejäänud müüriti kinni või krohviti üle.

6. mail 1836 andis Dörptsche Zeitung teada, et Tartu kunstnik Ludwig von Maydell kinkis Jaani kirikule altarimaali.

Aastatel 18991904 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti Wilhelm Bockslaffi juhtimisel. Välisskulptuuridelt eemaldati krohvikihid, osa hävinud skulptuure asendati koopiatega. Kesklööv sai talalae.

Ööl vastu 26. augustit 1944 pommitasid linnast taganenud sakslased Tartut. Süttis ka Jaani kirik, tules lagunes müüride krohv ning paljastusid ammu unustatud keskaegsed skulptuurid[9]. Kirik jäi rohkem kui 50 aastaks varemetesse.

1952. aastal varises kokku kesklöövi põhjasein. Ajaloolane Olev Prints avastas varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse.

19541965 teostati vundamentide kaevamised ning müüristiku ja ehitusdekoori uurimine, mida juhtis Olev Prints.

1989 oli suuremate restaureerimistööde algus, arhitekt Udo Tiirmaa. Ehitusfirmana alustas kiriku taastamist Poola firma PKZ, peale poolakate lahkumist 1991. aastal jätkas tööd OÜ Wunibald Ehitus.

EELK Tartu Jaani koguduse taasasutati 1997. aastal. Esimene jumalateenistus toimus 1997. aasta jõulude ajal.

1999 sai kirik uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut pronksist kirikukella. Kellade nimed on Peetrus ja Paulus, nende valamist finantseeris Tartu ärimees Tiit Veeber.

2002 hakkas ehitustöid peatöövõtjana juhtima AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, eesmärgiks lõpetada kiriku taastamistööd 2004. a. detsembris.

2003 paigaldati Saksa firmas Mahr projekteeritud kiriku õhkküttesüsteem.

2003 disainibüroo Laika, Belka & Strelka (sisearhitektid Malle Jürgenson ja Tea Tammelaan ning kunstnik Krista Lepland) võitis Tartu Jaani kiriku sisekujunduse võistluse.

2004 jaanuaris paigaldati esimesed kirikuaknad. Alustati kiriku põranda katmist punaste põrandatellistega.

29. juuni 2005 – Tartu Jaani kiriku taaspühitsemine.

20052006tekstiilikunstnik Anu Raud valmistas kirikusse gobelääntehnikas altari- ja lugemispuldikatted (neljas liturgilises värvis, kokku kaheksa eset).

Arhitektuur

Jaani kiriku interjöör

Jaani kirik on üks eesti keskaegse gooti arhitektuuri tähtteoseid ning ka Põhja-Euroopas ainulaadne oma terrakotaskulptuuride kogu poolest. Oma pika ajaloo jooksul on ka kiriku ilme teinud läbi suuri muutusi. Pärast 1708. aasta Tartu õhkimist ja põletamist, mille käigus kiriku kesklööv ja võlvid purustati, muudeti 1830ndail järgnenud rekonstrueerimistööde käigus lisaks interjöörile ka kiriku üldkuju. Lähtudes ehitusmeister Georg Friedrich Wilhelm Geist'i kavadest, kaeti keskaegsed detailid suures osas kinni või hävitati.[10]

Jaani kiriku dekoor on olnud algselt polükroomne - skulptuurid olid värvitud, kasutatud oli nii ornamentaalseid kaunistusi kui figuraalseid maalinguid. Alates 1950ndatest on aga halbade ilmastikutingimuste või ebaõgete konserveerimismeetodite tõttu suur osa maalingutest hävinud, ning nüüdseks on neist säilinud vaid väga napid fragmendid.[11]

Jaani kirik

Vaated kirikule

Jaani kirik

Viited

  1. Leonid Arbusow, Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert - Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, Mitau, 1913, lk 207
  2. Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat., Reval: Franz Kluge, 1874, nr 2819
  3. Kaur Alttoa, Tartu Jaani Kirik - Eesti kirikud III, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 46
  4. Kalle Lange, Varasematest uurimistöödest Tartu Jaani kirikus - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk 43-44
  5. Romeo Metsallik, Tartu arheoloogilisest uurimisest - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk 23
  6. Romeo Metsallik, Tartu arheoloogiliste uuringute esialgseid tulemusi : magistritöö, juh. V. Trummal, Tartu: Tartu Ülikool, 1992, lk 46jj
  7. Andres Tvauri, Muinas-Tartu : uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost = Prehistoric Tartu : a study of the settlement history of the Tartu prehistoric hillfort and settlement , Tartu/Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001, lk 71, 76-77
  8. Tartu. Tartu linna-uurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Tartus, 1927, lk 11
  9. Hillar Palamets Lugusid toonasest Tartust, Kleio 2003, lk 285
  10. Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 9.
  11. Alttoa, Kaur. Tartu jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 10.

Kirjandus

  • Kaur Alttoa "Tartu Jaani kirik" 2011 (monograafia)

Välislingid