Esindusdemokraatia: erinevus redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}} |
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}} |
||
'''Esindusdemokraatia''' on [[demokraatia]] vorm, mille puhul [[ |
'''Esindusdemokraatia''' on [[demokraatia]] vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu enda valitud esindajate kaudu – ehk siis valimistega<ref>http://www.varivalimised.ee/valimised2015/pdf.php?id=37 Külastatud: 09.04.2016</ref> Kõik tänapäeva [[lääneriigid]] on mingit tüüpi esindusdemokraatiad; näiteks [[Suurbritannia]] on [[parlamentaarne monarhia]] ja [[Eesti]] on [[parlamentaarne vabariik]].<ref>http://www.euroinfo.ee/index.php?id=9&cmd=go2 Külastatud: 09.04.2016</ref> Parlamentaarses riigis [[valimised|valib]] rahvas oma esindajad ainult [[parlament]]i (näiteks [[Eesti]]s, [[Suurbritannia]]s, [[Rootsi]]s). [[Presidentaalne riik|Presidentaalses riigis]] (näiteks [[Venemaa]]l, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka [[president|presidendi]]. Juhul kui parlament on kahekohaline, siis toimub esindusdemokraatia pigem alamkojas (nt [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendis]]). |
||
Esindusdemokraatiat peetakse tihti ainsaks [[Massiühiskond|massiühiskonnas]] toimivaks demokraatia vormiks, sest laseb väiksel inimeste grupil esindada suuremat gruppi ning muudab sellega [[Valitsemine|valitsemise]] tõhusamaks. Esindusdemokaratiat seostatakse poliitilise süsteemiga, mida tuntakse [[Esindusvalitsus|esindusvalitsuse]] nime all ning mis sai alguse 18. sajandil koos [[Prantsuse revolutsioon|Prantsuse]] ja Ameerika revolutsiooniga. See on süsteem, kus inimesed valivad endale esindajad, keda peetakse siis vastutavaks nende tegevuse eest valitsuses. <ref>Manin, Bernard (1996) ''The Principles of Representative Government.'' Cambridge: Cambridge University press</ref> |
|||
==Esindusdemokraatia ja muud demokraatia vormid== |
==Esindusdemokraatia ja muud demokraatia vormid== |
||
Redaktsioon: 9. aprill 2016, kell 23:54
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2009) |
Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu enda valitud esindajate kaudu – ehk siis valimistega[1] Kõik tänapäeva lääneriigid on mingit tüüpi esindusdemokraatiad; näiteks Suurbritannia on parlamentaarne monarhia ja Eesti on parlamentaarne vabariik.[2] Parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis). Presidentaalses riigis (näiteks Venemaal, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka presidendi. Juhul kui parlament on kahekohaline, siis toimub esindusdemokraatia pigem alamkojas (nt Suurbritannia parlamendis).
Esindusdemokraatiat peetakse tihti ainsaks massiühiskonnas toimivaks demokraatia vormiks, sest laseb väiksel inimeste grupil esindada suuremat gruppi ning muudab sellega valitsemise tõhusamaks. Esindusdemokaratiat seostatakse poliitilise süsteemiga, mida tuntakse esindusvalitsuse nime all ning mis sai alguse 18. sajandil koos Prantsuse ja Ameerika revolutsiooniga. See on süsteem, kus inimesed valivad endale esindajad, keda peetakse siis vastutavaks nende tegevuse eest valitsuses. [3]
Esindusdemokraatia ja muud demokraatia vormid
Kuna esindusdemokraatia kõige suuremaks probleemiks võib pidada täieliku läbipaistvuse puudumist[viide?] ja seetõttu võimu kaugenemist rahvast, siis rakendatakse paljudes kogukondades ühiskonna juhtimisel otsedemokraatia ja osalusdemokraatia põhimõtteid.
Otse- ja osalusdemokraatia probleemiks on võrreldes esindusdemokraatiaga suurem aja- ja muude ressursside kulu otsuste tegemisel. Seetõttu rakendatakse suuremate üksuste (linn, riik, riikide liit) juhtimisel eelkõige esindusdemokraatiat.
Esindusdemokraatia ja otsedemokraatia
Esindusdemokraatia vastandub otsedemokraatiale, mille puhul rahvas teostab oma võimu otseselt.
Esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia
Esindusdemokraatia teisendit, mis sisaldab otsedemokraatia elemente, kutsutakse osalusdemokraatiaks. Tavaliselt toimib osalusdemokraatia paremini väiksemate kogukondade või otsustusüksuste tasemel (näiteks perekond, korteriühistu, küla, kogukond). Selleks, et vähendada üksikisikust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes kogukondades. Kõrgemate tasandite otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused. Nii pole ka vaja kõrgematele tasanditele suurtes kogustes tööjõudu (bürokraatia), keda võib rakendada muul tööl.
- ↑ http://www.varivalimised.ee/valimised2015/pdf.php?id=37 Külastatud: 09.04.2016
- ↑ http://www.euroinfo.ee/index.php?id=9&cmd=go2 Külastatud: 09.04.2016
- ↑ Manin, Bernard (1996) The Principles of Representative Government. Cambridge: Cambridge University press