István Örkény: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
+pilt
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
{{toimeta}}
{{vikinda}}{{keeletoimeta}}
{{vikinda}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Stamps of Hungary, 035-12.jpg|pisi|István Örkény Ungari postmargil]]
'''István Örkény''' ([[5. aprill]] [[1912]] [[Budapest]] – [[24. juuni]] [[1979]] Budapest) oli ungari romaani- ja [[näitekirjanik]].
'''István Örkény''' ([[5. aprill]] [[1912]] [[Budapest]] – [[24. juuni]] [[1979]] Budapest) oli ungari romaani- ja [[näitekirjanik]].



Redaktsioon: 5. aprill 2016, kell 18:40

Fail:Stamps of Hungary, 035-12.jpg
István Örkény Ungari postmargil

István Örkény (5. aprill 1912 Budapest24. juuni 1979 Budapest) oli ungari romaani- ja näitekirjanik.

István Örkény sündis 1912. aastal Budapestis farmatseudi perekonnas. Ta oli esimene välismaal mängitud ungari draamakirjanik. Örkény uuendas lühikeste lugude literatuurset žanri ning teda peetakse groteski meistriks Kesk-Euroopas. Pärast keskkooli lõpetamist, õppis ta keemiat ja seejärel farmaatsiat. 1934. aastal lõpetas ta kooli ning sai keemiainseneri diplomi. Aastal 1941. tuli ta esimene raamat välja Meretants. Teise maailmasõja alguse ajal oli ta rindel, hiljem neli aastat Moskvas sõjavangis. Seal ta kirjutas näidendi Voronež. Sõjavangis läbielatu andis ainet jutustuseks, mis pärast Ungarisse naasmist ilmusid aastail 1946.–1947. kogudes Kuni siia jõudsime ja Laagrite rahvas. 1946. aastal tuli ta tagasi Budapesti. 1949.–1953. aastatel töötas ta Budapesti teatrites dramaturgi ja kirjandusala juhatajana. Aastail 1956.–1960. ta ei kirjutanud ühtegi teost, sest ei saanud publitseerida. 1970ndatel kirjutas ta veel kolm kuulsat näidendit; Veresugulased, Võtmeotsijad ja Pisti. Neid näidendeid iseloomustavad igapäevasus, absurdsus, grotesk ja traagika. Tema viimane romaan on 1977. aastal ilmunud lühiromaan Roosinäitus. Lisaks näidenditele kuulub Örkény loomingusse ka mitmeid filmistsenaariume, hulgaliselt jutustusi, reportaaže ja lühemat proosat. Ta võitis 1955. ja 1967. aastal Attilla Józsefi ja 1973. aastal Kossuthi auhinna. Örkény suri 1979. aastal Budapestis.

Looming

  • Novellid ja jutustused ajakirjas Szép Szó – Ilus Sõna (1930ndate lõpus)
  • Tengertánc „Meretants“ (novellikogu, 1941)
  • Amíg ide jutottunk „Kuni siia jõudsime“ (kogu, 1946)
  • Lágerek népe „Laagrite rahvas“ (kogu, 1947)
  • Hajnali pisztolylövés „Püstolilask koidikul“ (pikem jutustus, 1947)
  • Voronyezs „Voronež“ (näidend, 1948)
  • A Zichy palota „Zichy Palee“ (näidend, 1949)
  • Macskajáték „Kassimäng“ (näidend, 1963)
  • Tóték „Tótid“ (näidend, 1964)
  • Házastársak „Abikaasad“ (romaan, 1951)
  • Nehéz napok „Rasked päevad“ (romaan, 1957)
  • Rózsakiállítás „Roosinäitus“ (lühiromaan, 1977)
  • Vérrokonok „Veresugulased“ (näidend, 1975)
  • Kulcskeresők „Võtmeotsijad“ (näidend, 1977)
  • Pisti „Pisti“ (näidend 1983)