Tallinna saksa teater: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Broomium (arutelu | kaastöö)
14 muudatust
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
Teatri eelkäija oli aastatel 1784–1792 tegutsenud harrastusteater ''Revaler Liebhaber Theater''.
Teatri eelkäija oli aastatel 1784–1792 tegutsenud harrastusteater ''Revaler Liebhaber Theater''.


Teater kandis aastast 1809 nime ''Tallinna Teater'' (saksa ''Revaler Theater''), aastast 1860 ''Tallinna Linnateater'' (saksa ''Revaler Stadttheater'') ja aastast 1910 kandis nime '''Tallinna saksa teater'''<ref name="EE"/>. 1910. aastal valmis praegusel aadressil Pärnu mnt. 5 teatrihoone, mille arhitektid on [[Aleksei Bubõr]] ja [[Nikolai Vassiljev]]. Esimesed 25 dekoratsiooni maalis teatrile [[Eduard Poland]].<ref>- et, Kodumaalt - [[Näitelava]], nr 2, 1910</ref>
Teater kandis aastast 1809 nime ''Tallinna Teater'' (saksa ''Revaler Theater''), aastast 1860 ''Tallinna Linnateater'' (saksa ''Revaler Stadttheater'') ja aastast 1910 kandis nime '''Tallinna saksa teater'''<ref name="EE"/>. 1910. aastal valmis praegusel aadressil Pärnu mnt. 5.


1939. aastal [[Umsiedlung|asus]] teater täies koosseisus ümber ja jätkas tegevust [[Lodz]]is<ref>Tallinna saksa teater Lodzis. [[Rahvaleht]], 20. jaanuar 1940, nr. 17, lk. 7.</ref>. Teatrihoone Tallinnas omandas [[Eesti Draamateater]].
1939. aastal [[Umsiedlung|asus]] teater täies koosseisus ümber ja jätkas tegevust [[Lodz]]is<ref>Tallinna saksa teater Lodzis. [[Rahvaleht]], 20. jaanuar 1940, nr. 17, lk. 7.</ref>. Teatrihoone Tallinnas omandas [[Eesti Draamateater]].

==Arhitektuur==
[[Tallinna Saksa Teatri Selts]] vajas uut hoonet, mis mahutaks [[Tallinn]]as elavad sakslased (kogu linna elanikkonnast 10%) ning olema samas oma sisuliselt lahenduselt võimalikult universaalne ja võimaldaks etendada nii [[draama]]t kui [[ooper]]it.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 21</ref>

Uue maja väljakuulutatud rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus kokku 61 kavandit Saksamaalt, Austriast, Soomest ja Venemaalt, võitjaks osutus [[Peterburi]] arhitektide [[Nikolai Vassiljev]]i (1875-1958) ja [[Aleksei Bubõr]]i (1876-1919) projekt „Ein vierblättiges Kleeblatt“ („Neljaleheline ristikhein kujutisena“)<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 23.</ref> , mis vastas tellijate soovile ja seadis eeskujuks [[Berliin]]i [[Hebbeli teatri]] (arhitekt [[Oskar Kaufmann]], valminud 1908). Ehitusmeister [[Friedrich Hübbe]] juhtimisel kestsid tööd 1909-1910.<ref>20.sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.</ref>

Valminud rustikaalse kivihoone eksterjööris vahelduvad klombitud paekivi pinnad sileda krohviga, stiililt vastab põhjamaisele [[juugend]]stiilile ehk [[rahvusromantism]]ile, millele on omane seest-välja projektsioon<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.</ref> : hoone eksterjöör peab jälgima siseruumide paigutust ja neile vabalt järgi andma.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 43.</ref>

Kõik fassaadid on liigendatud ja plastilised, erinevaid punastest tellistest katusepindu ilmestavad madalad tornikesed. Nurkades olevaid ümareendid, millesse on paigutatud trepikojad, katavad sujuvad tornikiivrid.<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.</ref> Esi[[fassaad]]i ilmestavad kolm vertikaalset läbi korruste kulgevat aknariba, mille vahele on paigutatud [[juugend]]likud reljeefsed figuurid (autor [[Riia]] skulptor [[August Volz]]), kelle loomingut leiab ka interjööridest.<ref>20.sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.</ref> Esimesed 25 dekoratsiooni maalis teatrile [[Eduard Poland]].<ref>- et, Kodumaalt - [[Näitelava]], nr 2, 1910</ref>

Sujuvavormilise [[frontoon]]i keskel on barokselt reljeefne [[Tallinna vapp]]<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.</ref> , mis pidi rõhutama Linna teatrit, olles ühtlasi Saksa teater.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 55.</ref> Esifassaadi ilmestavad lisaks vertikaalselt ovaalseks venitatud aknad välimistes äärtes.

1955.aastal tehtud juurdeehitused jälgivad hoone üldist vormi<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 175.</ref> , kuigi [[interjöör]]idest püüti [[juugend]]vorme kaotada nii palju kui võimalik. Uue remondi käigus 1980.aastatel taastati [[juugend]]stiil ja algne plaanilahendus [[interjöör]]ides.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010.</ref>



==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 4. aprill 2016, kell 12:06

Neues Deutsches Theatre. Reval 1910
Tallinna saksa teatri hoone endisel Jaani tänaval (saksa keeles Johannisstrasse) Tallinnas

Tallinna saksa teater (saksa Revaler Deutsches Theater) oli aastatel 1795–1939 Tallinnas vaheaegadega tegutsenud teater; ühtlasi esimene kutseline Eesti teater[1].

Teatri eelkäija oli aastatel 1784–1792 tegutsenud harrastusteater Revaler Liebhaber Theater.

Teater kandis aastast 1809 nime Tallinna Teater (saksa Revaler Theater), aastast 1860 Tallinna Linnateater (saksa Revaler Stadttheater) ja aastast 1910 kandis nime Tallinna saksa teater[1]. 1910. aastal valmis praegusel aadressil Pärnu mnt. 5.

1939. aastal asus teater täies koosseisus ümber ja jätkas tegevust Lodzis[2]. Teatrihoone Tallinnas omandas Eesti Draamateater.

Arhitektuur

Tallinna Saksa Teatri Selts vajas uut hoonet, mis mahutaks Tallinnas elavad sakslased (kogu linna elanikkonnast 10%) ning olema samas oma sisuliselt lahenduselt võimalikult universaalne ja võimaldaks etendada nii draamat kui ooperit.[3]

Uue maja väljakuulutatud rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus kokku 61 kavandit Saksamaalt, Austriast, Soomest ja Venemaalt, võitjaks osutus Peterburi arhitektide Nikolai Vassiljevi (1875-1958) ja Aleksei Bubõri (1876-1919) projekt „Ein vierblättiges Kleeblatt“ („Neljaleheline ristikhein kujutisena“)[4] , mis vastas tellijate soovile ja seadis eeskujuks Berliini Hebbeli teatri (arhitekt Oskar Kaufmann, valminud 1908). Ehitusmeister Friedrich Hübbe juhtimisel kestsid tööd 1909-1910.[5]

Valminud rustikaalse kivihoone eksterjööris vahelduvad klombitud paekivi pinnad sileda krohviga, stiililt vastab põhjamaisele juugendstiilile ehk rahvusromantismile, millele on omane seest-välja projektsioon[6] : hoone eksterjöör peab jälgima siseruumide paigutust ja neile vabalt järgi andma.[7]

Kõik fassaadid on liigendatud ja plastilised, erinevaid punastest tellistest katusepindu ilmestavad madalad tornikesed. Nurkades olevaid ümareendid, millesse on paigutatud trepikojad, katavad sujuvad tornikiivrid.[8] Esifassaadi ilmestavad kolm vertikaalset läbi korruste kulgevat aknariba, mille vahele on paigutatud juugendlikud reljeefsed figuurid (autor Riia skulptor August Volz), kelle loomingut leiab ka interjööridest.[9] Esimesed 25 dekoratsiooni maalis teatrile Eduard Poland.[10]

Sujuvavormilise frontooni keskel on barokselt reljeefne Tallinna vapp[11] , mis pidi rõhutama Linna teatrit, olles ühtlasi Saksa teater.[12] Esifassaadi ilmestavad lisaks vertikaalselt ovaalseks venitatud aknad välimistes äärtes.

1955.aastal tehtud juurdeehitused jälgivad hoone üldist vormi[13] , kuigi interjööridest püüti juugendvorme kaotada nii palju kui võimalik. Uue remondi käigus 1980.aastatel taastati juugendstiil ja algne plaanilahendus interjöörides.[14]


Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 EE 12. köide, 2003: 562.
  2. ↑ Tallinna saksa teater Lodzis. Rahvaleht, 20. jaanuar 1940, nr. 17, lk. 7.
  3. ↑ Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 21
  4. ↑ Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 23.
  5. ↑ 20.sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.
  6. ↑ Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.
  7. ↑ Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 43.
  8. ↑ Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.
  9. ↑ 20.sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.
  10. ↑ - et, Kodumaalt - Näitelava, nr 2, 1910
  11. ↑ Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.
  12. ↑ Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 55.
  13. ↑ Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 175.
  14. ↑ Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_saksa_teater&oldid=4400639"