Makedoonia keel: erinevus redaktsioonide vahel

makedoonia keel (македонски јазик)
Kõneldakse	Makedoonias, Albaanias, Kreekas
Piirkonnad	Balkan
Kokku kõnelejaid	2,1 miljonit
Keelesugulus	indoeuroopa keeled; slaavi keeled; lõunaslaavi keeled; makedoonia keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Makedoonia
Keelekoodid
ISO 639-1	mk
ISO 639-2	mkd

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 26. märts 2016, kell 11:41

Makedoonia keel on bulgaaria keelele lähedane lõunaslaavi keel. Makedoonia keelt kirjutatakse kirillitsas. Kirjakeel põhineb keskmurdel.

Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast.

Liigitus ja seotus teiste lõunaslaavi keeltega

Makedoonia lähimad sugulaskeeled on bulgaaria ja serbia-horvaadi keel. Viimasega tipnes keelekontakt Jugoslaavia riigi ajal, kui serbia-horvaadi keele õppimine oli koolis kohustuslik. Teisteks põhiliikmeteks on rumeenia, kreeka keel ja albaania keel, mis kõik kuuluvad indoeuroopa keelkonna eri rühmadesse. Makedoonia ja bulgaaria keel eristuvad teravalt teistest lõunaslaavi ja slaavi keeltest üldiselt. Näiteks on vabanetud infinitiivist ja nimisõna käänetest (välja arvatud vokatiiv ja veel mõned kunagi kasutusel olnud muutelõpud, mida võib veel tänaseni ajuti näha). Slaavi keelte seas on need kaks keelt ainsad, milles on kasutusel definitiiv, ning indoeuroopa keeltest ainsad, milles on kasutusel narratiivne kõneviis.

Kõik lõunaslaavi keeled, sh Makedoonia keel, moodustavad dialektide kontiinumi. Makedoonia keel koos bulgaaria keele ja serbia-horvaadi keele torlaki murdega kuuluvad veel Balkani keeleliitu. Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks.

Enne keele normeerimist pidasid lingvistid makedoonia dialekte bulgaaria või serbia murreteks. Sarnaselt peeti ka torlakiani bulgaaria murdeks. Teisest küljest jäid mitmed makedoonia intellektuaalid, nagu Antoine Meillet, André Vaillant, Mieczyslaw Malecki ja Samuil Bernstein, seisukohale, et makedoonia keel on täiesti eraldiseisev bulgaaria ja serbia keelest. Sellest sõltumata on mõned lingvistid, eriti Bulgaarias, endiselt arvamusel, et makedoonia keel on vaid üks bulgaaria keele teisenditest või selle dialektiks.

Taoline vaade on aga poliitilselt ebakorrektne, mille peale on Olga Mišeska–Tomić öelnud: “Makedoonia keel sarnaneb ehituselt bulgaaria keelele rohkem kui ükski teine lõunaslaavi keel. Ent selle standardi tuum ei koosnenud dialektidest või teisenditest, mida bulgaaria keele standardid kunagi moodustanud oleks. Järelikult selle autonoomia ei saanud tuleneda teadlikust kaugendamisest pluritsentrilise keele teisendist ja makedoonia keele standardid põhinesid dialektidele, mida poldud eelnevalt standardiseeritud.”

Kaasaegsed klassifitseerimisküsimused on enamjaolt kujundatud poliitiliste ja sotsiaalsete tegurite poolt. Strukturaalselt moodustavad makedoonia, bulgaaria ja teised idapoolsed lõunaslaavi vormid dialektilise kontiinumi, mis tekkis kirjanduskoolide Preslavi ja Ohridi kõrgaegadel ilmnenud lingvistiliste arengute tulemusena.

Vaata ka

Makedoonlased

Viited

↑ Makedoonia keel. Ethnologue. Kasutatud 2.11.2009 (inglise)

[Ethnologue-1] Makedoonia keel. Ethnologue. Kasutatud 2.11.2009 (inglise)

[1]

@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 }}
 '''Makedoonia keel''' on [[bulgaaria keel]]ele lähedane [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi keel]].  Makedoonia keelt kirjutatakse [[kirillitsa]]s. Kirjakeel põhineb keskmurdel.
+Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast.
-Lähimad sugulaskeeled on bulgaaria ja [[Serbia-horvaadi keel|serbia-horvaadi]] keel. Viimasega tipnes keelekontakt [[Jugoslaavia]] riigi ajal, kui serbia-horvaadi keele õppimine oli koolis kohustuslik.
+== Liigitus ja seotus teiste lõunaslaavi keeltega ==
-Kõik lõunaslaavi keeled, sh Makedoonia keel, moodustavad dialektide [[Kontiinum|kontiinumi]]. Makedoonia keel koos bulgaaria keele ja serbia-horvaadi keele [[torlaki murre|torlaki murdega]] kuuluvad veel [[Balkani keeleliit]]u  (ehk keeltegruppi, millel on sarnased tüpoloogilised, grammatilised ja leksikaslsed omadused mitte [[keelesugulus]]e, vaid geograafilisest paiknemisest tulenevate keelekontaktide tõttu). Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks.
-Teisteks põhiliikmeteks on [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[kreeka keel]] ja [[Albaania keel|albaania]] keel, mis kõik kuuluvad [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] keelkonna eri rühmadesse. Makedoonia ja bulgaaria keel eristuvad teravalt teistest lõunaslaavi ja [[Slaavi keeled|slaavi]] keeltest üldiselt. Näiteks on vabanetud [[infinitiiv]]ist ja nimisõna käänetest (välja arvatud [[vokatiiv]] ja veel mõned kunagi kasutusel olnud muutelõpud, mida võib veel tänaseni ajuti näha). Slaavi keelte seas on need kaks keelt ainsad, milles on kasutusel [[definitiiv]], ning indoeuroopa keeltest ainsad, milles on kasutusel narratiivne kõneviis.
+Makedoonia lähimad sugulaskeeled on bulgaaria ja [[Serbia-horvaadi keel|serbia-horvaadi]] keel. Viimasega tipnes keelekontakt [[Jugoslaavia]] riigi ajal, kui serbia-horvaadi keele õppimine oli koolis kohustuslik. Teisteks põhiliikmeteks on [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[kreeka keel]] ja [[Albaania keel|albaania]] keel, mis kõik kuuluvad [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] keelkonna eri rühmadesse. Makedoonia ja bulgaaria keel eristuvad teravalt teistest lõunaslaavi ja [[Slaavi keeled|slaavi]] keeltest üldiselt. Näiteks on vabanetud [[infinitiiv]]ist ja nimisõna käänetest (välja arvatud [[vokatiiv]] ja veel mõned kunagi kasutusel olnud muutelõpud, mida võib veel tänaseni ajuti näha). Slaavi keelte seas on need kaks keelt ainsad, milles on kasutusel [[definitiiv]], ning indoeuroopa keeltest ainsad, milles on kasutusel narratiivne kõneviis.
+Kõik lõunaslaavi keeled, sh Makedoonia keel, moodustavad dialektide [[Kontiinum|kontiinumi]]. Makedoonia keel koos bulgaaria keele ja serbia-horvaadi keele [[torlaki murre|torlaki murdega]] kuuluvad veel [[Balkani keeleliit]]u. Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks.
-Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast.
+Enne keele normeerimist pidasid lingvistid makedoonia dialekte bulgaaria või serbia murreteks. Sarnaselt peeti ka torlakiani bulgaaria murdeks. Teisest küljest jäid mitmed makedoonia intellektuaalid, nagu [[Antoine Meillet]], [[André Vaillant]], [[Mieczyslaw Malecki]] ja [[Samuil Bernstein]], seisukohale, et makedoonia keel on täiesti eraldiseisev bulgaaria ja serbia keelest. Sellest sõltumata on mõned lingvistid, eriti Bulgaarias, endiselt arvamusel, et makedoonia keel on vaid üks bulgaaria keele teisenditest või selle dialektiks.
+Taoline vaade on aga poliitilselt ebakorrektne, mille peale on [[Olga Mišeska–Tomić]] öelnud: “Makedoonia keel sarnaneb ehituselt bulgaaria keelele rohkem kui ükski teine lõunaslaavi keel. Ent selle standardi tuum ei koosnenud dialektidest või teisenditest, mida bulgaaria keele standardid kunagi moodustanud oleks. Järelikult selle autonoomia ei saanud tuleneda teadlikust kaugendamisest [[pluritsentrilise]] keele teisendist ja makedoonia keele standardid põhinesid dialektidele, mida poldud eelnevalt standardiseeritud.”
+Kaasaegsed klassifitseerimisküsimused on enamjaolt kujundatud poliitiliste ja sotsiaalsete tegurite poolt. Strukturaalselt moodustavad makedoonia, bulgaaria ja teised idapoolsed lõunaslaavi vormid dialektilise kontiinumi, mis tekkis kirjanduskoolide Preslavi ja Ohridi kõrgaegadel ilmnenud lingvistiliste arengute tulemusena.
 ==Vaata ka==