Harju-Jaani kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Harju-Jaani kihelkond
	saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien
	kihelkonnakirik: Harju-Jaani Ristija Johannese kirik
	Harju-Jaani kirik, Raasikul

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 26. märts 2016, kell 02:08

Harju-Jaani kihelkond (saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast kagu pool ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Piirkonna ajalugu

Maavalla Koda nimetab kihelkonda Sahataguse kihelkonnaks.^[1]

Harju-Jaani kihelkonna mõisad

19. sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:

Harju-Jaani kirikumõis
Anija mõis,
Aruküla mõis,
Haljava mõis, Prangli ja Aksiga,
Kambi mõis,
Kehra mõis,
Kiviloo mõis
Perila mõis,
Peningi mõis,
Raasiku mõis,
Retla mõis^[2].
Kaserahu mõis (Birkenruh), poolmõis, eraldati Kose kihelkonna Pikva mõisast 1884. aastal,
Kaunisaare mõis (Kaunisaar), poolmõis, eraldati Peningi mõisast 1815. aastal,
Paasiku mõis (Pasik), poolmõis, eraldati Jõelähtme kihelkonna Jägala mõisast 1858. aastal,
Uus-Võhmuta mõis (Neu-Wechmuth), poolmõis, eraldati Võhmuta poolmõisast,
Võhmuta (Wechmuth), poolmõis, eraldati Perila mõisast 1895. aastal^[3].

Harju-Jaani kihelkonna vallad

Kehra-Kaunissaare vald (Kedder und Kaunissaar) (1866–1880)
Haljava vald (Hallinap) (1866–1890)
Paasiku vald (Pasik) (1866–1890)
Aruküla vald (Arroküll) (1866–1891)
Kambi-Raasiku vald (Kampen und Rasik) (1866–1891)
Kiviloo vald (Fegefeuer) (1866–1891)
Perila-Rätla vald (Pergel und Rettel) (1866–1891)
Anija vald (Annia) (1866–1898)
Peningi vald (Penningby) (1866–1898)
Kehra vald (Kedder) (1866–1890)
Anija vald (Annia) (1898–)
Peningi vald (Penningby) (1898–)
Raasiku vald (Rasik) (1898–)^[4].

Kihelkonna alad tänapäeval

Tänapäeva Raasiku alevik ja Kehra linn asuvad Harju-Jaani kihelkonna maadel.

Viited

↑ Perila Veskimäel kuuleb pajatusi ja vanu pillilugusid. Maavalla Koja kodulehekülg, 23.08.2006. (Kasutatud 23. veebruaril 2011.)
↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 56-57. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
↑ Harju-Jaani kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

Vaata ka

Välislingid

Harju-Jaani kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 423–427. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 56-57. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

[1] Perila Veskimäel kuuleb pajatusi ja vanu pillilugusid. Maavalla Koja kodulehekülg, 23.08.2006. (Kasutatud 23. veebruaril 2011.)

[2] Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 56-57. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

[3] Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool

[4] Harju-Jaani kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 ==Harju-Jaani kihelkonna mõisad==
 . sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:
+*[[Harju-Jaani kirikumõis]]
 *[[Anija mõis]],
 *[[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõis]],
 *[[Haljava mõis]], [[Prangli]] ja [[Aksi]]ga,
-*[[Harju-Jaani kirikumõis]]
+*[[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi mõis]],
-*[[Kambi mõis]],
 *[[Kehra mõis]],
 *[[Kiviloo mõis]]
@@ 30. rida: / 30. rida: @@
 *[[Raasiku mõis]],
 *[[Retla mõis]]<ref>{{cite book |title=Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|coauthors=  |year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 56-57 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA56,M1}}</ref>.
-*Kaserahu poolmõis (''Birkenruh''), eraldati [[Kose kihelkond|Kose kihelkonna]] [[Pikva mõis]]ast 1884. aastal,
+*[[Kaserahu mõis]] (''Birkenruh''), poolmõis, eraldati [[Kose kihelkond|Kose kihelkonna]] [[Pikva mõis]]ast 1884. aastal,
-*Kaunisaare poolmõis (''Kaunisaar''), eraldati Peningi mõisast 1815. aastal,
+*[[Kaunisaare mõis]] (''Kaunisaar''), poolmõis, eraldati Peningi mõisast 1815. aastal,
-*Paasiku poolmõis (''Pasik''), eraldati [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme kihelkonna]] [[Jägala mõis]]ast 1858. aastal,
+*[[Paasiku mõis]] (''Pasik''), poolmõis, eraldati [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme kihelkonna]] [[Jägala mõis]]ast 1858. aastal,
-*Uus-Võhmuta poolmõis (''Neu-Wechmuth''), eraldati Võhmuta poolmõisast,
+*[[Uus-Võhmuta mõis]] (''Neu-Wechmuth''), poolmõis, eraldati Võhmuta poolmõisast,
 *[[Võhmuta mõis (Harju-Jaani)|Võhmuta]] (''Wechmuth''), poolmõis, eraldati Perila mõisast 1895. aastal<ref>[[Märt Uustalu]], [http://www.ut.ee/OES/wp-content/uploads/Uustalu.pdf Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal], Tallinna Ülikool</ref>.