Lihaveis: erinevus redaktsioonide vahel
font muudetud |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Lihaveiseid kasvatatakse Eestis maastikuhoolduseks, liha tootmiseks ja aretuseks (tõukari)<ref>[http://www.lihaveis.ee/pidamine-ja-sootmine Indrek Ostrat. Lihaveisekasvatusest värskelt alustanu pilgu läbi.]</ref> |
Lihaveiseid kasvatatakse Eestis maastikuhoolduseks, liha tootmiseks ja aretuseks (tõukari)<ref>[http://www.lihaveis.ee/pidamine-ja-sootmine Indrek Ostrat. Lihaveisekasvatusest värskelt alustanu pilgu läbi.]</ref> |
||
Lihaveise kasvataja peab tagama veisele stressivaba ja ohutu keskkonna. |
|||
Nuumveise vasikad võõrutatakse 6 kuni 10 kuu vanuselt, kaaluvad umbes 300 kilogrammi. Peale võõrutamist viiakse noorloomad karjamaale kuni nad on 12 kuni 16 kuu vanused. Nuumatakse 4-6 kuud kuni realiseerimiseni ning realiseeritakse 18-22 kuu vanuselt. Realiseerimisel kaaluvad tavaliselt üle 450 kilogrammi. |
|||
450 kilogrammisest veisest saab 200 kilogrammi veiseliha, tapasaagis on 45%. |
|||
Tapajärgselt eraldatakse veri, pea, jalad ja nahk. Lihakeha säilitatakse külmkabris, kus rümp on riputatud rippteele tagajalgupidi. |
|||
Nad joovad keskmiselt 41 liitrit päevas. Söödetakse enamasti siloga, mõnel pool antakse lisaks heina. Jõusöödana antakse kas jahu või graanuleid. |
|||
Lihaveised võivad elada aastaringselt väljas, kuid seaduse järgi peab olema veisel varjumise võimalus, näiteks katusealune või metsatukk. Samas peab olema tagatud ka inimese ohutus. |
|||
Eestis põhiliselt kasvatatavad lihaveise tõud on aberdiin angus, limusiin, hereford, šarolee, simmental, šoti mägiveis, belgia sinised, texter, gallovei. |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{https://en.wikipedia.org/wiki/Beef_cattle}} |
|||
{{viited}} |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
*[http://touloom.etll.ee/pdf/touloomakasvatus36.pdf TÕULOOMAKASVATUS] (Nr. 4, 2006) |
*[http://touloom.etll.ee/pdf/touloomakasvatus36.pdf TÕULOOMAKASVATUS] (Nr. 4, 2006) |
||
*[http://www.explorebeef.org/cmdocs/explorebeef/factsheet_modernbeefproduction.pdf MODERN BEEF PRODUCTION] |
|||
[[Kategooria:Veislased]] |
[[Kategooria:Veislased]] |
||
Redaktsioon: 23. märts 2016, kell 12:45
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Nuumveis ehk lihaveis (inglise cattle for fattening, store animal [1], beef cattle[2]) on liha saamiseks kasvatatav veis.[3] [4]
Lihaveiseid kasvatatakse Eestis maastikuhoolduseks, liha tootmiseks ja aretuseks (tõukari)[5]
Lihaveise kasvataja peab tagama veisele stressivaba ja ohutu keskkonna.
Nuumveise vasikad võõrutatakse 6 kuni 10 kuu vanuselt, kaaluvad umbes 300 kilogrammi. Peale võõrutamist viiakse noorloomad karjamaale kuni nad on 12 kuni 16 kuu vanused. Nuumatakse 4-6 kuud kuni realiseerimiseni ning realiseeritakse 18-22 kuu vanuselt. Realiseerimisel kaaluvad tavaliselt üle 450 kilogrammi. 450 kilogrammisest veisest saab 200 kilogrammi veiseliha, tapasaagis on 45%.
Tapajärgselt eraldatakse veri, pea, jalad ja nahk. Lihakeha säilitatakse külmkabris, kus rümp on riputatud rippteele tagajalgupidi.
Nad joovad keskmiselt 41 liitrit päevas. Söödetakse enamasti siloga, mõnel pool antakse lisaks heina. Jõusöödana antakse kas jahu või graanuleid.
Lihaveised võivad elada aastaringselt väljas, kuid seaduse järgi peab olema veisel varjumise võimalus, näiteks katusealune või metsatukk. Samas peab olema tagatud ka inimese ohutus. Eestis põhiliselt kasvatatavad lihaveise tõud on aberdiin angus, limusiin, hereford, šarolee, simmental, šoti mägiveis, belgia sinised, texter, gallovei.
Viited
Mall:Https://en.wikipedia.org/wiki/Beef cattle
Välislingid
- TÕULOOMAKASVATUS (Nr. 4, 2006)
- MODERN BEEF PRODUCTION
- ↑ nuumveis
- ↑ beef cattle
- ↑ Eesti Lihaveisekasvatajate Selts (vaadatud 21.01.2016)
- ↑ T. Põlluäär. Lihaveisetõud.(vaadatud 21.01.2016)
- ↑ Indrek Ostrat. Lihaveisekasvatusest värskelt alustanu pilgu läbi.