Indiaanlased

See artikkel on Ameerika põlisrahvastest; tähtkuju kohta vaata artiklit Indiaanlane (tähtkuju); Arthur Kopiti näidendi kohta vaata artiklit Indiaanlased (Kopit).

---

Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetus.

Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika Siberist vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks.

Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast.Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad.

Kui Kolumbus avastas Ameerika, siis elasid seal miljonid indiaanlased. Põhja-Ameerikas oli üle 400

erineva indiaani hõimu. 

Kuna Kolumbus arvas, et ta oli jõudnud Indiasse, nimetas ta Põhja-Ameerika elanikud indiaanlasteks.

Tegelikult oli igal hõimul oma nimi. 

Atlandi ookeani rannikul elasid Algonkiani hõimud, nad elatusid jahist ja kalapüügist. Suurte

Järvede kaldail elasid Irokeesi hõimud. Nende külad olid ümbritsetud kõrgete teivastaladega. Irokeesid

kasvatasid paljusid erinevaid vilju, kuid käisid ka liha saamiseks jahil. Lõuna pool Algonkiani hõime

elasid seminolid. Nad tegelesid jahi ja kalapüügiga. 

Ameerika avastamise ajal elasid indiaanlased ürgkogukondliku korra tasemel.

Ameerika rahvad arenesid eraldatuna kogu maailmast ega teadnud teiste maade olemasolust midagi. Kuid

nende omapärase kultuuri lõhkusid Euroopast tulnud vallutajad. Indiaani külad lõhuti. Enne eurooplaste

sissetungi indiaanlased kõvasid metalle ei tundnud. Tarvitusel oli ainult vask nõelte ja kirveste

valmistamiseks ning kuld ja hõbe kaunistava materjalina. 

17. sajandil algasid indiaani sõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste katsed

valgetest oma mandril sootuks vabaneda osutusid jõuetuks. Kolonistid olid paremini relvastatud.

Indiaanlased kõnelesid erinevaid keeli, erinesid ka nende tegevusalad. Indiaanlastel oli 1200

erinevat keelt, mis jaotusid 160 keelkonnaks ja isoleeritud keelteks. Sageli olid hõimud üksteisega

vaenusuhetes. 

Rannikuindiaanlased elasid paikselt hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat. Mehed

käisid jahil ja kalal. 

Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändleva eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist.

Põhja-Ameerika ida- ja edelaosas, Kesk-Ameerikas, Andides oli oluline elatusala maaviljelus.

Kasvatati maisi, kartulit, ube, maniokki, puuvilla, tubakat. Koduloomi peale koera tunti ainult

Andides ja Mehhikos.

Põhja-Ameerika põliselanike jaoks oli maailm täis üleloomulike jõude. Nähtamatult, kuid kõikjal

peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui ka taimi. 

Samaanid olid erilised inimesed, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maiseid

eluprobleeme lahendada. Nad olid vahendajaks inimese ja kõrgemate jõudude vahel. Neile omistati võimet

haigusi ja õnnetusi ära hoida, kuid ka neid põhjustada. Seetõttu samaane austati ja kardeti. 

Rituaalse sõjatantsuga usuti kaitsehingedelt jõudu saavat, et võita vastane. 

Mõned hõimud uskusid, et nende esivanemaks on mõni kindel loom või lind, keda nimetati tootemiks.

Tootemit austati, temale pühendati laule ning tantse, talle toodi ohvreid. Indiaanlaste tootemiks on

kotkas. Erilised võimed omistati lindudele, sest nad said liikuda kahe ilma-maa ja taeva-vahel.

Linnuluust teevad indiaanlased vilesid, linnusulgedega kaunistatakse pille ja iseennast.

Põhja-Ameerika hõimude mütoloogias ei ole kindlat jumalate ja vaimolendite hierarhiat. Loodusnähtusi

on seostatud maagiliste jõududega.

Elu indiaanlastel oli tihedalt seotud templitega. Templeid kasutati usutalitluste ja

rahvakogunemiste paigaks. 

Indiaani peamine jumal oli Ketsalkaatl.  Ketsalkaatl sümboliseeris maa ja taeva võitlust ning

ühtsust. Pärimuse järgi jättis Ketsalkaatl maha oma rahva ja ujus ida poole, lubades kunagi tagasi

pöörduda. 

Antropoloogiliselt on indiaanlased mongoliidne haru. Neil on sirged mustad juuksed, vähene habemekasv ja kollakaspruun nahk.

Indiaanlased ei tundnud enne eurooplaste tulekut keelpille.