Allan Murdmaa: erinevus redaktsioonide vahel
32. rida: | 32. rida: | ||
{{JÄRJESTA:Murdmaa, Allan}} |
{{JÄRJESTA:Murdmaa, Allan}} |
||
[[Kategooria:Eesti arhitektid]] |
[[Kategooria:Eesti arhitektid]] |
||
[[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1934]] |
[[Kategooria:Sündinud 1934]] |
||
[[Kategooria:Surnud 2009]] |
[[Kategooria:Surnud 2009]] |
Redaktsioon: 7. märts 2016, kell 15:31
Allan Murdmaa (4. august 1934 Tallinn – 15. november 2009) oli eesti arhitekt.
Murdmaa lõpetas Tallinna 22. Keskkooli 1952. aastal. Ta õppis aastatel 1952–1958 Moskva Arhitektuuriinstituudis.
Murdmaa töötas aastatel 1958–1960 Eesti Projektis, 1960–1962 Tallinna peakunstnikuna, 1963–1968 ja 1970–1976 õppejõuna Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, 1968–1970 Viljandi TSN TK ehitus- ja arhitektuuri osakonnas ning 1976–1981 ja 1987–1992 Eesti Maaehitusprojektis.
Allan Murdmaa arhitektuuriloomingu moodustavad erinevad elamute, koolimajade ja kinode tüüpprojektid ning mitmed avalike hoonete sisekujundused (Gloria, Pegasus jt). Suure osa Allan Murdmaa loomingust moodustavad aga mitmesugused monumendid – Amandus Adamsoni, Eduard Vilde, Heino Elleri ja Oskar Lutsu mälestussammas, Tehumardi mälestussammas, Rakvere stalinismiohvrite monument ning Maarjamäe memoriaal. Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektori Mariann Raisma arvates on Maarjamäe memoriaal üks paremaid nõukogude ajal loodud monumente Eestis[viide?].
Murdmaa oli Eesti Arhitektide Liidu liige.
Isiklikku
Allan Murdmaa isa oli kunstnik Oskar Martinson ning ema Elsa Pinkowska. Tema vend Ivar Murdmaa on meregeoloog, üks õde Mai-Ester Murdmaa on ballettmeister ja teine õde Kai Murdmaa on füüsik.
-
Tehumardi mälestussamba detail
Allikad
- Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1996. Lk lk 324. ISBN 5-89900-049-x.
{{cite book}}
: kontrolli parameetri|isbn=
väärtust: invalid character (juhend)
Välislingid
- Hetlin Villak. Suri arhitekt Allan Murdmaa, EPL, 16. november 2009