Tarto maa rahwa Näddali-Leht: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. märts 2016, kell 15:02

Tarto maa rahva Näddali-Leht (ka: Tarto-ma rahwa Näddali-Leht) oli alates 1. märtsil (vkj) 1806. aastal väljaantud tartumurdeline ajaleht, mis lubas «neist asjust teedmist saata, mes maarahval hä om teeda, ja teije weel ei tia nink mes teije ello-körd woisse ausambas nink parrembas tetta». Ajalehte andsid välja Põlva pastor Gustav Adolph Oldekop, Kanepi pastor Johann Philipp von Roth ning koolide inspektor Carl August von Roth (kooliringkonna inspektor ja Võru esimene linnapea) ning neid aitas ka Johanni poeg, hilisem Tartu Ülikooli eesti ja soome keele lektor Georg Philipp August von Roth.

Ajalehte trükiti Tartu Ülikooli trükkali Johann Michael Grenziuse^[1] poolt ning ajalehte tsenseeris vastavalt kehtivale korrale ülikooli esimene eesti keele lektor pastor Friedrich David Lenz.

Erinevalt varaseimast eestikeelsest ajakirjast «Lühhike öppetus» polnud nädalalehe peasiht mitte üksnes praktilisi näpunäiteid jagada, vaid kajastada ka suure maailma uudiseid. Nagu tol ajal tavaks, täideti uudiste osa teistest ajalehtedest võetud materjaliga, kusjuures Tartu lehe peamiseks uudiste allikaks sai kõige käepärasem – «Dörptsche Zeitung». Nii lugesidki saks ja mats samasisulist ajalehte, üks saksa, teine eesti keeles, kusjuures ka ajalehtede väljanägemises oli palju sarnast.

Lehest võis lugeda näiteks äsja troonile asunud keiser Aleksander I kohta, seal oli poliitilisi anekdoote, teateid Võnnu vanglast põgenenud kirikuröövija kohta, hobusevarastest, kaitserõugete panekust, üllameelsetest tegudest, maavärisemisest Itaalias, hulludest koertest ja nende hammustuse ravimise viisist jpm.

Baltisaksa aadliringkonnast tsaarivalitsusele saadetud kaebuses osutati sellele, et leht kisub alla talupoegade kuulekust härrade suhtes, kirjutades asjadest, mis talurahvasse ei puutu. Samuti kardeti rahutusi seoses käimasoleva nekrutivärbamise ning maakaitseväe moodustamisega.

Keisri otsusega keelati juba sama 1806. aasta lõpus eestikeelse ajalehe edasine trükkimine ning kõik eksemplarid hävitati. Hävitustöö oli nii põhjalik, et pikka aega ei leitud Eestist ühtki numbrit «Tarto maa rahwa Näddali-Lehte». Alles 1995. aastal leidis ajaloolane Tõnu Tannberg Peterburi ajalooarhiivist kümme nädalalehe originaalnumbrit (1, 2, 4, 5, 14, 23, 24, 25, 32, 33)^[2] ja ainult seetõttu teame täna, kuidas see leht välja näeb. Varem olid teada vaid koopiad tsensuurikomitee tsensori Friedrich David Lenzi aruannetest, milled leidis Sergei Issakov 1960. aastatel Peterburi arhiivist.^[3]

Kokku jõuti ajalehte välja anda 39 numbrit.^[3]

Žanriteemaliste lahkarvamuste tõttu varasema eestikeelse perioodilise väljaande "Lühhike öppetus" klassifitseerimisel on Tarto maa rahva Näddali-Lehte nimetatud ka esimeseks eestikeelseks ajaleheks.

Viited

↑ Tartu sai koos ülikooliga ka trükikoja
↑ Tõnu Tannberg."Tarto maa rahwa Näddali-Leht".Tartu, 1998
↑ ^3,0 ^3,1 "Täna 190 aastat tagasi ilmus Tartus esimeneeestikeelne ajaleht, Uudis aastast 1806, Keegi polnud oma ihusilmaga näinud, Sajandiavastus, Esimene number, Tartu on ajast ees, Sisust, Eesti ajakirjandusloo tähtpäevi 1996. aastal" Postimees, 13. märts 1996

Kirjandus

Hindrik Prants: Eesti kõige vanem ajaleht ja selle eelkäijad. Linda, 17. aastakäik, nr.49, detsember 1905, lk.961-974
Tarto maa rahwa näddali-leht : uurimusi ja allikmaterjale / Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum ; koostanud Tõnu Tannberg, Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1998, ISBN 9985858077

Välislingid

«Se leht kutsutas näddale-lehhes...»
200aastane uudis pakub endiselt kõneainet Eesti Kirik, 1. märts 2006

[1] Tartu sai koos ülikooliga ka trükikoja

[2] Tõnu Tannberg."Tarto maa rahwa Näddali-Leht".Tartu, 1998

[Täna_190_aastat_tagasi-3] 3,0 ^3,1 "Täna 190 aastat tagasi ilmus Tartus esimeneeestikeelne ajaleht, Uudis aastast 1806, Keegi polnud oma ihusilmaga näinud, Sajandiavastus, Esimene number, Tartu on ajast ees, Sisust, Eesti ajakirjandusloo tähtpäevi 1996. aastal" Postimees, 13. märts 1996

[1]

[2]

[3]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Tarto maa rahva Näddali-Leht''' (ka: ''Tarto-ma rahwa Näddali-Leht'') oli Põlva pastori [[Gustav Adolph Oldekop]]i, Kanepi pastor [[Johann Philipp von Roth]]i ning koolide inspektor [[Carl August von Roth]]i (kooliringkonna inspektor ja [[Võru]] esimene linnapea, neid aitas ka Johanni poeg, hilisem [[Tartu Ülikool]]i eesti ja soome keele lektor [[Georg Philipp August von Roth]]) poolt alates [[1. märts]]il ([[vkj]]) [[1806]]. aastal väljaantud  tartumurdeline ajaleht, mis lubas «''neist asjust teedmist saata, mes maarahval hä om teeda, ja teije weel ei tia nink mes teije ello-körd woisse ausambas nink parrembas tetta''».
+'''Tarto maa rahva Näddali-Leht''' (ka: ''Tarto-ma rahwa Näddali-Leht'') oli alates [[1. märts]]il ([[vkj]]) [[1806]]. aastal väljaantud [[tartu murre|tartumurdeline]] ajaleht, mis lubas «neist asjust teedmist saata, mes maarahval hä om teeda, ja teije weel ei tia nink mes teije ello-körd woisse ausambas nink parrembas tetta». Ajalehte andsid välja [[Põlva Püha Neitsi Maarja kogudus|Põlva pastor]] [[Gustav Adolph Oldekop]], [[Kanepi Jaani kogudus|Kanepi pastor]] [[Johann Philipp von Roth]] ning koolide inspektor [[Carl August von Roth]] (kooliringkonna inspektor ja [[Võru]] esimene linnapea) ning neid aitas ka Johanni poeg, hilisem [[Tartu Ülikool]]i eesti ja soome keele lektor [[Georg Philipp August von Roth]].
 Ajalehte trükiti [[Tartu Ülikool]]i trükkali [[Johann Michael Grenzius]]e<ref>[http://tartu.postimees.ee/010207/tartu_postimees/varia/241926.php Tartu sai koos ülikooliga ka trükikoja]</ref> poolt ning ajalehte tsenseeris vastavalt kehtivale korrale ülikooli esimene eesti keele [[lektor]] pastor [[Friedrich David Lenz]].
-Erinevalt varaseimast eestikeelsest ajakirjast «Lühhike Öppetus» polnud nädalalehe peasiht mitte üksnes praktilisi näpunäiteid jagada, vaid kajastada ka suure maailma uudiseid. Nagu tol ajal tavaks, täideti uudiste osa teistest ajalehtedest võetud materjaliga, kusjuures Tartu lehe peamiseks uudiste allikaks sai kõige käepärasem – «[[Dörptsche Zeitung]]». Nii lugesidki ''saks'' ja ''mats'' samasisulist ajalehte, üks saksa, teine eesti keeles, kusjuures ka ajalehtede väljanägemises oli palju sarnast.
+Erinevalt varaseimast eestikeelsest ajakirjast «[[Lühhike öppetus]]» polnud nädalalehe peasiht mitte üksnes praktilisi näpunäiteid jagada, vaid kajastada ka suure maailma uudiseid. Nagu tol ajal tavaks, täideti uudiste osa teistest ajalehtedest võetud materjaliga, kusjuures Tartu lehe peamiseks uudiste allikaks sai kõige käepärasem – «[[Dörptsche Zeitung]]». Nii lugesidki ''saks'' ja ''mats'' samasisulist ajalehte, üks saksa, teine eesti keeles, kusjuures ka ajalehtede väljanägemises oli palju sarnast.
-Mida siis lehest lugeda võis? Äsja troonile asunud keiser [[Aleksander I]]-st, poliitilisi anekdoote, teateid Võnnu vanglast põgenenud kirikuröövija kohta, hobusevarastest, kaitserõugete panekust, üllameelsetest tegudest, maavärisemisest Itaalias, hulludest koertest ja nende hammustuse ravimise viisist jpm.
+Lehest võis lugeda näiteks äsja troonile asunud keiser [[Aleksander I]] kohta, seal oli poliitilisi anekdoote, teateid Võnnu vanglast põgenenud kirikuröövija kohta, hobusevarastest, kaitserõugete panekust, üllameelsetest tegudest, maavärisemisest Itaalias, hulludest koertest ja nende hammustuse ravimise viisist jpm.
-== Ajalehe väljaandmise lõpp ==
 [[Baltisaksa]] aadliringkonnast tsaarivalitsusele saadetud kaebuses osutati sellele, et leht kisub alla talupoegade kuulekust härrade suhtes, kirjutades asjadest, mis talurahvasse ei puutu. Samuti kardeti rahutusi seoses käimasoleva nekrutivärbamise ning maakaitseväe moodustamisega.
-Keisri otsusega keelati [[1806]]. a lõpus eestikeelse ajalehe edasine trükkimine ning kõik eksemplarid hävitati. Hävitustöö oli nii põhjalik, et pikka aega ei leitud Eestist ühtki numbrit «Tarto maa rahwa Näddali-Lehte». Alles [[1995]]. aastal leidis ajaloolane [[Tõnu Tannberg]] Peterburi ajalooarhiivist kümme nädalalehe originaalnumbrit (1,2,4,5,14,23,24,25,32,33)<ref>Tõnu Tannberg."Tarto maa rahwa Näddali-Leht".Tartu, 1998</ref> ja ainult seetõttu teame täna, kuidas see leht välja näeb.
+Keisri otsusega keelati juba sama [[1806]]. aasta lõpus eestikeelse ajalehe edasine trükkimine ning kõik eksemplarid hävitati. Hävitustöö oli nii põhjalik, et pikka aega ei leitud Eestist ühtki numbrit «Tarto maa rahwa Näddali-Lehte». Alles [[1995]]. aastal leidis ajaloolane [[Tõnu Tannberg]] Peterburi ajalooarhiivist kümme nädalalehe originaalnumbrit (1, 2, 4, 5, 14, 23, 24, 25, 32, 33)<ref>Tõnu Tannberg."Tarto maa rahwa Näddali-Leht".Tartu, 1998</ref> ja ainult seetõttu teame täna, kuidas see leht välja näeb. Varem olid teada vaid koopiad tsensuurikomitee tsensori Friedrich David Lenzi aruannetest, milled leidis [[Sergei Issakov]] 1960. aastatel Peterburi arhiivist.<ref name="Täna 190 aastat tagasi">[http://www.postimees.ee/2472193/tana-190-aastat-tagasi-ilmus-tartus-esimeneeestikeelne-ajaleht-uudis-aastast-1806-keegi-polnud-oma-ihusilmaga-nainud-sajandiavastus-esimene-number-tartu-on-ajast-ees-sisust-eesti-ajakirjandusloo-tahtpaevi-1996-aastal "Täna 190 aastat tagasi ilmus Tartus esimeneeestikeelne ajaleht, Uudis aastast 1806, Keegi polnud oma ihusilmaga näinud, Sajandiavastus, Esimene number, Tartu on ajast ees, Sisust, Eesti ajakirjandusloo tähtpäevi 1996. aastal"] Postimees, 13. märts 1996</ref>
+Kokku jõuti ajalehte välja anda 39 numbrit.<ref name="Täna 190 aastat tagasi" />
+Žanriteemaliste lahkarvamuste tõttu varasema eestikeelse perioodilise väljaande "Lühhike öppetus" klassifitseerimisel on Tarto maa rahva Näddali-Lehte nimetatud ka esimeseks eestikeelseks ajaleheks.
 ==Viited==
@@ 21. rida: / 24. rida: @@
 == Välislingid ==
 * [http://www.eestikirik.ee/node/900 «Se leht kutsutas näddale-lehhes...»]
+* [http://www.eestikirik.ee/200aastane-uudis-pakub-endiselt-koneainet/ 200aastane uudis pakub endiselt kõneainet] Eesti Kirik, 1. märts 2006
-* [http://www.aukk.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=22&Itemid=1 Täna 190 aastat tagasi ilmus Tartus esimene eestikeelne ajaleht]
-* [http://www.aukk.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17&Itemid=1 200aastane uudis pakub endiselt kõneainet]
 [[Kategooria:Tartu ajalehed]]