Ilmar Arens: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
5. rida: 5. rida:
Aastatel [[1942]]–[[1943]] oli ta ülikooli juures diplomeeritud edasiõppija, aastatel [[1943]]–[[1944]] oli ta teaduslik stipendiaat. Ta tegi tollal uurimistööd [[Ingerimaa]]l ja Peipsi taga, kaardistades sealseid eesti asundusi.
Aastatel [[1942]]–[[1943]] oli ta ülikooli juures diplomeeritud edasiõppija, aastatel [[1943]]–[[1944]] oli ta teaduslik stipendiaat. Ta tegi tollal uurimistööd [[Ingerimaa]]l ja Peipsi taga, kaardistades sealseid eesti asundusi.


Aastal [[1944]] lahkus ta [[Saksamaa]]le. Detsembris [[1946]] kaitses ta väitekirjaga "Das Wackenrecht und die rechtliche Schichtung der bäuerlichen Bevölkerung im estnischen Kreis Wiek am Anfang des 16. Jahrhunderts" ("Vakuõigus ja talurahva õiguslik kihistumine Eesti Lääne maakonnas 16. sajandi alguses") õigusteaduse doktori kraadi (pälvides ''dr. jur.'' kraadi esimese välismaalasena). Lisaks oli ta aastatel [[1946]]–[[1948]] külalislektoriks [[Balti Ülikool]]is ja kuulus rahvusvahelise akadeemilise ajakirja Scholar toimetusse.
Aastal [[1944]] lahkus ta [[Saksamaa]]le. Detsembris [[1946]] kaitses ta väitekirjaga "''Das Wackenrecht und die rechtliche Schichtung der bäuerlichen Bevölkerung im estnischen Kreis Wiek am Anfang des 16. Jahrhunderts''" ("Vakuõigus ja talurahva õiguslik kihistumine Eesti Lääne maakonnas 16. sajandi alguses") õigusteaduse doktori kraadi (pälvides selle kraadi esimese välismaalasena). Lisaks oli ta aastatel [[1946]]–[[1948]] külalislektor [[Balti Ülikool]]is ja kuulus rahvusvahelise akadeemilise ajakirja Scholar toimetusse.


Novembris [[1948]] siirdus ta Saksamaalt [[Rootsi]], seejärel töötas ta aastatel [[1948]]–[[1956]] kindlustusseltsis. Aastatel [[1956]]–[[1977]] töötas ta teadurina [[Rootsi Riigiarhiiv]]is. Samal ajal tegeles ta [[Uppsala Ülikool]]is genealoogiliste uurimustega.
Novembris [[1948]] siirdus ta Saksamaalt [[Rootsi]], seejärel töötas ta aastatel [[1948]]–[[1956]] kindlustusseltsis. Aastatel [[1956]]–[[1977]] töötas ta teadurina [[Rootsi Riigiarhiiv]]is. Samal ajal tegeles ta [[Uppsala Ülikool]]is genealoogiliste uurimustega.
22. rida: 22. rida:
[[Kategooria:Vändra Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Vändra Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Balti Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Balti Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]

Redaktsioon: 6. märts 2016, kell 21:00

Ilmar Arens (29. november 1912 Kuninga küla, Pärnu-Jaagupi kihelkond9. jaanuar 1994 Stockholm) oli eesti õigusajaloolane.

Ta õppis aastal 1921 Roodi algkoolis ja aastatel 19221927 Pärnu-Jaagupi algkoolis. Aastatel 19271932 õppis ta Vändra Põllumajanduslikus Ühisgümnaasiumis. Aastatel 19351941 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cum laude. Ta kuulus korporatsiooni Sakala.

Aastatel 19421943 oli ta ülikooli juures diplomeeritud edasiõppija, aastatel 19431944 oli ta teaduslik stipendiaat. Ta tegi tollal uurimistööd Ingerimaal ja Peipsi taga, kaardistades sealseid eesti asundusi.

Aastal 1944 lahkus ta Saksamaale. Detsembris 1946 kaitses ta väitekirjaga "Das Wackenrecht und die rechtliche Schichtung der bäuerlichen Bevölkerung im estnischen Kreis Wiek am Anfang des 16. Jahrhunderts" ("Vakuõigus ja talurahva õiguslik kihistumine Eesti Lääne maakonnas 16. sajandi alguses") õigusteaduse doktori kraadi (pälvides selle kraadi esimese välismaalasena). Lisaks oli ta aastatel 19461948 külalislektor Balti Ülikoolis ja kuulus rahvusvahelise akadeemilise ajakirja Scholar toimetusse.

Novembris 1948 siirdus ta Saksamaalt Rootsi, seejärel töötas ta aastatel 19481956 kindlustusseltsis. Aastatel 19561977 töötas ta teadurina Rootsi Riigiarhiivis. Samal ajal tegeles ta Uppsala Ülikoolis genealoogiliste uurimustega.

Ta oli ka Eesti Teadusliku Instituudi direktor; ta uuris õigusajalugu, pidas loenguid Eesti õigusest kuni 1963. Tema erialaks olid keskaja nõiaprotsessid ja merendusajalugu. Aastal 1956 ilmus tema teos "Põhijooni Eesti õiguse ajaloost. Ta avaldas saksa, rootsi ja inglise keeles uurimusi koguteostes ja perioodikas, koostas bibliograafiaid ja pidas teaduslikke ettekandeid. Postuumselt ilmus aastal 1994 Tartus "Peipsitagused eestlased: fakte, dokumente ja mälestuspilte Ida-Peipsimaa uurimusilt 1943-1944" (toimetaja Ott Kurs).

Isiklikku

Tema poeg Olavi Arens on ajaloolane. Vend Ernst Arens (1902–1980) oli kodu-uurija.

Välislingid