Tütarlaps pärlkõrvarõngaga: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
tundub, et artiklit pealkirjas siiski ei ole
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
P ja hollandlased pealkirjades läbivat suurtähte ei kasuta
15. rida: 15. rida:
| muuseum=[[Mauritshuis]]}}
| muuseum=[[Mauritshuis]]}}


'''"Tütarlaps pärlkõrvarõngaga"''' ([[hollandi keel]]es "Meisje met de Parel") on [[Johannes Vermeer]]i maal aastast umbes [[1665]].
'''"Tütarlaps pärlkõrvarõngaga"''' ([[hollandi keel]]es "Meisje met de parel") on [[Johannes Vermeer]]i maal aastast umbes [[1665]].


Nagu nimigi ütleb, on pildi fookus pärlkõrvarõngast kandval tütarlapsel. Maali hoitakse Kuninglikus Maaligaleriis [[Mauritshuis]]is [[Haag]]is. Maali on nimetatud "Põhja Mona Lisaks" või ka "Hollandi Mona Lisaks".
Nagu nimigi ütleb, on pildi fookus pärlkõrvarõngast kandval tütarlapsel. Maali hoitakse Kuninglikus Maaligaleriis [[Mauritshuis]]is [[Haag]]is. Maali on nimetatud "Põhja Mona Lisaks" või ka "Hollandi Mona Lisaks".

Redaktsioon: 4. märts 2016, kell 23:42

 See artikkel räägib maalist; filmi kohta vaata lehekülge Tütarlaps pärlkõrvarõngaga (film) ja raamatust Tütarlaps pärlkõrvarõngaga (raamat).

"Tütarlaps pärlkõrvarõngaga"
Johannes Vermeer, u. 16651675
õli lõuendil
44.5 × 39 cm
Mauritshuis, Haag

"Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" (hollandi keeles "Meisje met de parel") on Johannes Vermeeri maal aastast umbes 1665.

Nagu nimigi ütleb, on pildi fookus pärlkõrvarõngast kandval tütarlapsel. Maali hoitakse Kuninglikus Maaligaleriis Mauritshuisis Haagis. Maali on nimetatud "Põhja Mona Lisaks" või ka "Hollandi Mona Lisaks".

Üldiselt on Vermeerist ja ka tema töödest väga vähe teada. See maal on allkirjastatud "IVMeer" aga kuupäeva pole tähistatud. Pole teada, kas see töö oli komisjoni poolt üle vaadatud ja kui nii, siis kelle poolt. Igal juhul ei ole see maal mõeldud "tavalise portreena".

Hilisemad Vermeeri kirjanduslikud seisukohad pildi suhtes olles "tronie", hollandi 17. sajandi kirjeldus "peast", mis polnud mõeldud portreena.

Pärast kõige hilisemat restaureeringut 1994. aastal on peen värvilahendus ja tüdruku pilgu intiimsus vaataja suunas suuresti paranenud. Restaureeringu käigus oli avastatud, et tume taust, tänapäeval veidi kirju/lapiline, oli algselt planeeritud kunstniku poolt olema sügav enameli-roheline. Efekt oli tekitatud paksu läbipaistva värvikihi (glasuuri/läike) lisades tänapäeva mustale taustale. Kuidasiganes kaks orgaanilist rohelise läike pigmenti, indigo (sügavsinine) ja weld, on pleekinud/hajunud.

Hollandi armeeohvitser ja kunstikollektsionäär Arnoldus Andries des Tombe omandas teose 1881. aastal oksjonilt ning pärandas selle 1902. aastal Mauritshuisi muuseumile.

Teosest inspireerituna on valminud raamat ja viimase põhjal ka film.