Arutelu:Elementaarosakesed

Kuna artikkel on PÕHJALIKULT muutunud, siis kustutasin vana arutelu, kuna see ei seostu enam kuidagi olemasoleva artikli redaktsiooniga.

---

Kas liitosakesed on siis elementaarosakesed? --Hardi 6. august 2009, kell 17:00 (UTC)

Vanasti küll need elementaarosakeste hulka arvati. Andres 6. august 2009, kell 17:36 (UTC)

Lihtosakesi nimetatakse fundamentaalosakesteks. Andres 6. august 2009, kell 17:38 (UTC)

---

See definitsioon on minu meelest vale, sest näiteks aatomituumad (peale prootoni) on aatomist väiksemad osakesed, kuid mitte elementaarosakesed. Andres 19. mai 2010, kell 07:04 (EEST)

Peale selle, 18. mai redaktsioon on minu meelest parem kui praegune.

Täiesti korrektselt peaks kasutama siinkohal mõistet subatomaarne osake, kuid jääme hetkel igapäevakõnes levinuma termini juurde ja kasutame mõistet fundamentaalosake, kui räägime täiesti elementaarsest osakesest, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur.

Selline lause ei ole minu meelest hea. Selle asemel tuleks teha täpsustusmärkus, kus öeldakse, et elementaarosakeste all võidakse mõelda ka fundamentaalosakesi. Ja leian ka, et pole mõtet rääkida korrektsusst. Kui "elementaarosake" pole korektne, siis "aatom" pole ammugi korrektne. Andres 19. mai 2010, kell 07:11 (EEST)

Ja me ei räägi siin mitte mõistetest, vaid terminitest. Andres 19. mai 2010, kell 07:11 (EEST)

Siin on tehtud nii, et termin 'elementaarosake' on omistatud mõistele subatomaarne osake (subatomic particle) ja termin 'fundamentaalosake' mõistele elementaarosake (elementary particle). Sellest kogu segadus. Vt. intervikisid. Küsimus — kas selline mittevastavus eestikeelsete ja muukeelsete terminite vahel on eesti füüsikute üldine seisukoht? Igatahes tuleb sellest palju segadust, kui inglisekeelne 'elementaarosake' tuleks süstemaatiliselt tõlkida subatomaarseks osakeseks jne. Kui see pole üldine kokkulepe, siis panen ette teha siin ümber - elementaarosakeste artiklist teha subatomaarsete osakeste artikkel ja fundamentaalosakeste artikkel teisaldada pealkirja alla elementaarosakesed (paralleelnimetus lihtsalt ära mainides). --Kk 19. mai 2010, kell 07:36 (EEST)

P.S: 'Fundamentaalosake' pealegi pole 'igapäevakõne' väljend, ma arvan. --Kk 19. mai 2010, kell 07:41 (EEST)

Ei, see pole eesti füüsikute üldine seisukoht. Elementary particle on ikka elementaarosake, fundamental particle fundamentaalosake jne.

Antud hetkel nimetatakse siin elementaarosakestesks hadroneid ja fundamentaalosakesi (st osakesi, mis on ka tegelikult elementaarsed). Viimane käsitlus on aga aegunud (hadroneid ei nimeta enam keegi elementaarosakesteks) ja tuleks ära parandada. Pealegi võib liitosakesteks nimetada ka aatomituumast "suuremaid" osakesi (sh aatomeid, molekule). Samuti sõltub osakese elementaarsus mõnevõrra kontekstist: olukordades, kus osakeste sisemine struktuur meile huvi ei paku ning uuritavat nähtust märgatavalt ei mõjuta, käsitletakse ka liitosakesi üldjuhul elementaarsetena. --Hardi 19. mai 2010, kell 08:28 (EEST)

Kui on tõesti nii, et hadroneid ei nimeta keegi enam elementaarosakesteks, siis tuleb muidugi muuta. Siis tuleb nendest kui elementaarosakestest rääkida ainult ajaloolises kontekstis.

Paistab, et me rääkisime teineteisest mööda: mina mõtlesingi liitosakeste all hadroneid. Aatomeid, molekule ega ka näiteks alfaosakesi pole minu teada mitte kunagi elementaarosakesteks nimetatud. Andres 19. mai 2010, kell 16:06 (EEST)

Aatomit võib samuti liitoaskesena käsitleda. --Hardi 20. mai 2010, kell 19:20 (EEST)

Selge see. Ma lihtsalt arvasin, et Sa neid silmas pead, sest aatomeid jne pole minu teada elementaarosakesteks nimetatud. Andres 20. mai 2010, kell 20:45 (EEST)

Hardi, kes on füüsikat õppinud, väidab, et füüsikud nimetavad elementaarosakesteks fundamentaalosakesi. Alles hiljuti aga nimetati kvarkidest koosnevaid osakesi elementaarosakesteks, sest nende struktuur selgus alles mõnekümne aasta eest. Sõna "fundamentaalosake" ongi eesti keeles võetud tarvitusele selleks, et neid eristada niimoodi mõistetud elementaarosakestest. Jaak Lõhmus tegi järjekindlalt vahet elementaar- ja fundamentaalosakeste vahel.

Minu meelest tuleb ikka lähtuda eesti traditsioonist. "Subatomaarne osake" ei ole eesti keeles minu teada kuigi levinud. Pealegi ei ole see nimetus korrektsem, sest näiteks alfaosakesed on (heeliumi) aatomist väiksemad, kuid ei kuulu elementaarosakeste hulka. Andres 19. mai 2010, kell 08:25 (EEST)

Sõnade "elementaarosake", "fundamentaalosake" ja "osake" eestikeelset tarvitust võib vaadata näiteks raamatust "Universumi mikromaailm". Arvan, et me peaksime sealse pruugi eeskujuks võtma. Andres 19. mai 2010, kell 08:32 (EEST)

"Universumi mikromaailmaga" tuleb muidugi arvestada, kuid see on siiski populaarteaduslik teos ega määra veel mõiste elementaarosake või fundamentaalosake tähendust (nagu öeldud on sealne käsitlus veidi aegunud). Eesti keeles kasutatakse neid mõisteid siiski valdavalt samamoodi kui inglise keeles. --Hardi 20. mai 2010, kell 19:20 (EEST)

Noh, las füüsikud otsustavad. Peaasi, et oleks võimalik ka varasemast kirjandusest aru saada. Andres 20. mai 2010, kell 20:45 (EEST)

SIIS tuleb see erinevus muukeelsest kasutusest artiklite alguses selgelt öelda. Ning välja visata jutt "igapäevakasutusest". --Kk 19. mai 2010, kell 08:36 (EEST)

"Igapäevakasutus" on tõesti arusaamatu. Andres 19. mai 2010, kell 16:07 (EEST)

Selline rumal küsimus.. Kas elementaarosakesed tähendavad sisuliselt seda, et need osakesed pärinevad universumi alghetkedest, pole hiljem tekkinud? "Ehituskivid" on needsamad aegade algusest peale? -- nimelik 29. veebruar 2016, kell 11:00

Minu meelest siin nii otsest seost ei ole. Tekkida saab ka täiesti struktuurita osake, näiteks kiirgavad osakesed välja footoneid, mis ei olnud nendes enne peidus. Andres (arutelu) 29. veebruar 2016, kell 11:15 (EET)

Hea mõte aga see on praegusest hetkest. Footon vahendab teatud energiat ja seda energiat oli alguses arvatavasti iseäranis väga palju.. millal siis võiks mõelda esimese footoni sünnihetkele? Ja lisaks räägitakse palju ühendteooriast.. Läheb ehk liiga filosoofiliseks aga kas suure paugu hetk, õieti singulaarsus ei tähenda seda, et sel hetkel on kõik osakesed, antiaine, tumeaine, tumeenergia, kogu teadaolev kirev paljusus kuidagi ühesugused, ühtemoodi olekus vms. Siis ühendteooria leidmine oleks ühtlasi nagu suure paugu mõistmine vms nimelik 29. veebruar 2016, kell 1:00